Rektor Tiit Land: noored on hädas lihtsamate matemaatikaülesannetega

Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land rääkis "Vikerhommikus" põhjustest, miks noored on hädas lihtsamate matemaatikaülesannete lahendamisega ja mis võiks seda süvenevat probleemi leevendada.

Rektor Tiit Land tutvustas, et tänavu lõpetab gümnaasiumites umbes 7000 noort ning pooled neist ei soorita laiema matemaatika riigieksamit. Eelmisel aastal sooritas seda ligi 4200 õpilast.

Land rääkis, et kitsama matemaatika õppimissuunal on riigieksami tulemused ka piiratumad. "Nende noorte matemaatika õppimine jääb suhteliselt piiratuks – nad õpivad vähem ja eks ka siit tuleb üks põhjuseid, miks ei saada hakkama ka lihtsamate ülesannete lahendamisega," selgitas ta.

"Ma põhinen ühest küljest erinevatel uuringutel, mis näitavad, et kooliõpilaste ja gümnaasiumilõpetajate matemaatika oskused on langenud ja on just langenud lihtsamate ülesannete lahendamisel, mis nõuavad lihtsamaid analüüse," rääkis Land.

Land tõi välja ühe võimaliku põhjuse, miks noored on matemaatikaga hädas, ka loodus- ja täppisteaduse õpetajate suure puuduse. "Mitte õpetajate nappus, vaid õpetajate põud," kommenteeris ta. "See on meil ühiskondlik probleem – õpetajaamet ei ole ühiskonnas prestiižne, ei ole hinnatud."

"Loodusainete õppimine on dramaatilised vähenenud ülikoolides," rääkis Land teisest põhjusest, miks loodusteaduste õpetajaid on vähem – erialalt eelistatakse tänapäeval rohkem humanitaarteadusi, ärindust ja õigusteadust. "Küsimus on pigem generatsioonis."

Paljud noored ei tea, mida õppima minna ning katkestavad õpingud esimesel ülikooliaastal

"Ütleme, et ligi pooled ülikooli astujatest ei lõpeta nominaalajaga – või pluss üks aasta juurde – neli aastat bakalaureuse puhul ja kolm aastat magistris," teatas Land.

Tema sõnul on siin probleemiks laiem taustsüsteem, kus mängivad suurt rolli kõrghariduse rahastamine ja noorte teadmatus valida endale õige eriala. "Paljud noored katsetavad õpingud just esimesel õppeaastal, mis tähendab seda, et nad on valinud vale eriala," lausus Land.

"Ma tahaks loota, et ei tule kehvemad," viitas ta tänavustele matemaatika riigieksami tulemustele võrreldes eelnevate aastatega.

Land tutvustas veel, et need õpilased, kel ei õnnestu matemaatika riigieksamil saada vajalikud 50 punkti, saavad tehnikaülikooli õppima tulemise soovi korral teha ülikoolis uue matemaatika eksami, mida arvestatakse riigieksami asemel.

Toimetaja: Maiken Tiits

Allikas: "Vikerhommik"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: