"Tõrksa taltsutuse" kostüümikunstnik tutvustas 16. sajandi moodi

Foto: ERR

Komöödia "Tõrksa taltsutus" on William Shakespeare'i üks esimesi töid. 23. aprillil Vanemuises esietendunud lavastus tähendab kostüümikunstnikule 16. sajandi moe ja ajastuvaimu uurimist.

"Moeikoonideks olid sel ajal kuningad. Renessansiaja suurimad moeikoonid olid Henri VIII, Karl V ja Francois I," rääkis lavastuse kostüümikunstnik Gerly Tinn.

Inspiratsiooni kostüümide kavanditeks kogus Tinn ajastut kajastavatelt maalidelt, silmapaistvateks elementideks olid sukkpüksid ja võimsad karusnahksed kraed. "Minu jaoks oli üllatav, miks Itaalias kasutati nii palju karusnahka. Mõtlesin küll, et see viitab ühelt poolt staatusele. Aga tegelik põhjus on muu. Tollal oli temperatuur jahedam ja karusnahk toimis voodrina. Thames'i jõgi oli olnud 16. sajandil nii tugeva jää all, et sealt sai elevandiga üle jalutada. Ka selle lavastuse kostüümides on kasutatud karusnahka," rääkis kostüümikunstnik.

Jüri Muttika ajas endale "Ringvaate" saates selga Inglise lordi mantli, mis on tehtud Karol Kuntselile. Muttika sai ka kanda mütsi, mida Tinn kutsub linnupuuriks. Nimelt on tegemist linnumaja meenutava peakattega, mida kostüümikunstniku sõnul kandis ka Henri VIII kaasa.

Gerly Tinn sõnas, et kuigi sukad olid moes, siis nende kudumine oli kallis ja selliselt oli see väheste rikaste privileeg. Huvitava tähelepanekuna tõi Tinn esile, et mehed panid pükstesse õlgi, et nende istumine pehmem oleks.

Toimetaja: Anna Luther

Allikas: "Ringvaade", Jüri Muttika

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: