"Pealtnägija": rohepöördeks vajalikku koobaltit toodetakse lapstööjõu abil
Lääne sõltuvus Venemaa fossiilkütustest, mis toidab nende sõjamasinat Ukrainas, paneb üha rohkem rääkima rohepöörde kiirendamisest. See nõuab aga haruldasi metalle nagu koobalt, mida kasutatakse kõikvõimalikes akudes arvutitest autodeni, aga mille päritolu on problemaatiline. Nimelt 70 protsenti maailma koobaltist tuleb Kongo Demokraatlikust Vabariigist, kus selle kaevandamist palistavad lapstööjõud, korruptsioon ja isegi surmad.
Kongo Demokraatlik Vabariik on üks maailma vaesemaid riike, mida on nuhelnud sõjad, ebola ja korruptsioon, kuid samal ajal peituvad seal maailma rikkalikumad koobaltivarud, mis on hädavajalik tooraine kõikvõimalikes akudes.
Juba enne Ukraina sõda ennustati, et peamiselt tänu elektriautode buumile neljakordistub maailma koobalti nõudlus aastaks 2030. 70 protsenti sellest maavarast tuleb Kongost, millest omakorda ligi kolmandik käsitöökaevuritelt nagu Natalie ning tema pojad John ja King.
Kongo 19 suuremast kaevandusest 15 on viimase kümne aasta jooksul omandanud või avanud Hiina ettevõtjad. Suurkorporatsioonidele kuuluvate kaevanduste ääremaal käib käsitöökaevuritel pidev kassi-hiire mäng nii valvurite kui ka politseiga, kes peksavad, vahistavad ja isegi tulistavad ning nõuavad alatasa altkäemaksu.
Aafrika suuruselt teises riigis on keskmine päeva sissetulek umbes kaks USA dollarit ja kui Natalie ning pojad leiavad päeval piisavalt koobaltit, saab kuueliikmeline pere õhtul süüa. Natalie võib lugeda end veel õnnelikuks. Nicole kaotas samas piirkonnas õnnetuses oma 13-aastase poja.
"Olin kirikus, kui mulle helistati ja öeldi, et teie laps läks kaevandusse tööle ja sai seal surma. Ütlesin, et see pole võimalik, sest minu laps ei käi seal," meenutas Nicole.
Nicole elab oma perega Hiinale kuuluva hiiglasliku Congo Dongfang International Mining Concessioni ehk CDM-i kaevanduse serval. Poiss otsis jääkide seast koobaltit, kui nõlv kokku varises.
Kaevandus kuulub omakorda korporatsioonile Zhejiang Huayou Cobalt, mis on üks maailma suuremaid ja varustab näiteks firmasid nagu Apple, Microsoft ja Volkswagen. Juba aastaid on Amnesty International ja teised inimõiguslased hädakella löönud, et rohepöörde jaoks üliolulist mineraali toodetakse lapstööjõu abil ja sisuliselt orjanduslikes tingimustes.
"Mõelge sadade ja tuhandete laste peale, kes käivad tööl kaevandustes, kus välismaalased nende elud röövivad. Kui täna midagi ette ei võeta, siis mis neist saab?" küsis nunn Justicia.
Samas, käsitöökaevandamise täielik keelamine ei ole lahendus, sest see tõukaks miljonid kongolased, kes sellest otse või kaude sõltuvad, veel suuremasse vaesusessse. Nii püüti seda reguleerida nõnda, et käsitöökaevurite toodang tuleks hoida suurkaevanduste omast lahus ja seda tohib müüa ainult riigile. Tegelikkus näib olevat hoopis muu, nagu näitavad varjatud kaamera kaadrid CDM-i peamise koobaltihoidla väravas.
Torkab silma, et erafirma pääslat kontrollib presidendi valvemeeskond - sõdurid, kes kaitsevad tavaliselt kõrgemaid valitsusliikmeid.
Valvuri sõnul ostab CDM ka käsitsi kaevandatud koobaltit. Kui valvurite jutt vastab tõele, rikub CDM nii Kongo seadusi kui ka tüssab oma kliente, kes taunivad lapstööjõu kasutamist ja ohtlikke töötingimusi. Nii teismelisi kui ka täitsa lapsi kohtab nii ametlikes kui ka mitteametlikes kaevandustes.
Riigis lokkab ka korruptsioon. Ka käesoleva loo tegemise käigus küsiti ja ka maksti kohalikele otsustajatele korduvalt pistist, mis avab uksi või paneb silma kinni pigistama. Näiteks, saanud raha, juhatas politseiülem võtterühma kohta, kus maa alla on käsitsi kaevatud tunnelivõrk. Kaevurid nõustusid kaamerad kaasa võtma. Esmalt laskusid nad paljajalu kuue meetri sügavusele. Seal polnud mingisugust toestust ja mitte miski ei hoidnud tunnelit sisse varisemast. Tunnelite sügavaim punkt on 25 meetrit allpool maapinda.
20 minuti hiljem naasid peategelased maa peale, sest kauemaks ei jätku all ühe korraga hapnikku.
Kauba järel jõudis võtterühm piirkonda, kus tegutseb mitu kokkuostupunkti, mis kuuldavasti kuuluvad hiinlastele. Et taas on tegu ilmselgelt illegaalse äriga, tuli kasutada piilukaamerat. Hoones oli mitu tosinat meest, kes kaalusid ja ladusid hunnikusse töötlemata koobalti kotte, tehes seda Hiina ostjate valvsa pilgu all.
Tee servas oli tosinaid sarnaseid kokkuoste, kust algab koobalti teekond läbi pika tarneahela, kus see segatuna nn puhta koobaltiga jõuab meie Apple'itesse, IBM-idesse või Tesladesse.
Märke, kuidas kohalik politsei on Hiina kaevanduste taskus, on igal sammul. Kolwezi kaevanduslinnas peeti võttegrupp uuesti kinni väitega, et tänav, kus filmiti, on Hiina kaevanduse eraomand. Pärast paaritunnist jahmerdamist kompanii peakorteris, viidi ajakirjanikud kohaliku politseibossi juurde, kus asi lõppes taas altkäemaksuga.
Maailmas kappab rohepöörde buum, aga Kongo Demokraatliku Vabariigi kaevanduslinnades pole õieti jooksvat vett, napib koole ja haiglaid, imikute suremus on jätkuvalt kõrge.
Üks lootusekiir on Püha Karjase nunnade ordu, mis on loonud 4000 koolikohta kaevanduslastele.
"Kui lastele võimaldatakse haridust, koole ehitatakse ka mujale ja iga laps saab koolis käia, päästame me selle riigi," sõnas nunn Justicia.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Pealtnägija"