"Kobrastel on Pirita jõe ääres head tingimused: süüa on piisavalt, elukohti jätkub. Ega neil siin ohustajaid pole – nii et mis viga paljuneda," tunnistas Kostivere jahiseltsi jahimees Marko Olop. Ta lisas, et peale rikkaliku toidulaua meeldivad kobrastele ka Pirita jõe pehmed kaldaäärsed, kuhu saab uuristada sügavad urud.

Õnneks pole koprad oma tegevusega üleujutusi tekitanud. Küll on aga aastaid olnud koprad tülinaks botaanikaaias, sest seal kasvab taimi, mille juured neile eriti maitsevad. Kobras on taimetoiduline, kelle söögilaual on paarsada taimeliiki, peamiselt haab, paju ja kask.

Olopi sõnul on kobraste liigarvukusega võitlemine linnas üsna võimatu ülesanne. "Tiheasustusalal ei ole jahipidamine lubatud ja neid ei saa siin ka püüda," ütles ta.

Kohalike kalameeste sõnul pole nad sel kevadel veel kopraid näinud, varematel aastatel aga küll.

Linnaosavanem Tõnis Liinat paneb Pirita jõe ääres jalutajatele südamele, et koeraga ei maksa kopra territooriumile minna ning tasub olla ettevaatlik, sest koprad uuristavad kaldad alt õõnsaks ja on oht vanadesse urgudesse kukkuda.