Treier meenutas, et tänaseks on ta "Vikerhommikuid" teinud 25 aastat. "Vikerraadio tuli alles natukene hiljem, juhuste kokkulangevusel oli Klassikaraadio see, kus ma esimesena kanda kinnitasin," ütles ta ja lisas, et kuigi raadios on saatejuhi hääl oluline, siis sellest üksi ei piisa. "Ka mõte peab seal taga olema, kui see jõuab ka mõistlikul viisil inimesele kohale, siis on sündinud enamvähem mõistlik ansambel."

"Vikerhommiku" saatejuhina ärkab Märt Treier juba kell 2 öösel. "Kell 3 olen raadios, valvur magab sel ajal vahel," sõnas ta ja ütles, et kell pool 4 loeb ta ajalehed läbi. "Kui sa tahad inimesele midagi refereerida, siis pead ise enam-vähem teadma, mis seal on," ütles Treier, rõhutades, et selleks kulub päris pikk aeg. "Ajalehed kipuvad nädalavahetustel oleme natukene paksemad kui muidu, isegi targemad."

Treier tõi ka välja, et kuigi ta mängib oma saadetes palju prantsuskeelset muusikat, siis juba viimased kaks aastat on teinud iseendaga kokkuleppe, et ei lase saates ühtki ingliskeelset lugu. "See on iseendale suur ülesanne, sest kui sa lõikad väga olulise osa maailma muusikaloost ära, siis sa pead olema nõudlikum selle ülejäänud osa suhtes."

"Rahvusringhääling on üks meeldiv kogum, see, et inimesed kõnnivad siin televiisori ja raadio vahel, on väga ilus, aga ma ei tahaks tulla televisiooni tööle, sest mulle meeldib raadio väga, mulle meeldib raadio olemuslikult väga," tõdes ta ja lisas, et televisioon annab inimesele liiga palju ette. "Ta annab liiga palju vastuseid, pildi annab ette, hääle annab ette, aga raadio laseb inimesel endal hästi palju mõelda."

Märt Treier ütles, et Vikerraadio on täiskasvanud küpse inimese maailm, mille moodustavad muusika, sõna, arutelud, Ööülikool, Henrik Relve ja David Vseviov. "See kõik on täiskasvanud inimese tunnus, aga täiskasvanud inimene ei pea minu meelest olema igav ja tegelema mingi elitaarse kraamiga, ta peab mõnu tundma nii muusikast kui ka sõnast ja kui ta seda tunneb, siis ta kogemata tunneb ära ka Vikerraadio."