Režissöör Elmo Nüganen sõnas, et ega tegelikult me ei tea, kas elu on ka päriselt selline nagu "Apteeker Melchioris" näha saab. "Iga filmigrupp, kui ta hakkab tegema ajaloolist filmi, peab ta mängima teatud mängureeglite järgi, mille ta ise endale loob," ütles ta ja lisas, et kuigi praegu kuuleb ekraanil eesti keelt, siis põhiliselt räägiti toona Tallinna linnas alam-saksi keelt. "Läbisegi taani keelega, seal oli ka rootsi keel, ka eesti keel, üldse oli see keelte paabel, aga me ei saa selles keeles hakata rääkima, me ei teagi, kuidas see kõlas."

"See on ikkagi fiktsioon, see on meie nägemus, missugune see võiks olla, mis ei tähenda, et täpselt niisugune ta oli, aga me ei pretendeerigi sellele, see on ikkagi film," kinnitas Nüganen ja lisas, et kui tehti otsus kujutada noort Melchiorit, kes alles kujuneb välja, otsiti ikkagi mitte liiga palju kinoekraanidel olnud näitlejat. "Sellel on ka lihtne põhjus, sest Eestis on väga palju häid näitlejaid ja mingil perioodil on tunne, et kogu aeg on ühed ja samad näitlejad filmis."

Nüganeni sõnul on Melchiori osatäitjas Märten Metsaviiris koos läbi kaamera nähtav fluidum. "Sa näed, mida see inimene tunneb, kuidas ta hetkel mõtleb ja sul tekib tema vastu empaatia ja sa võid üsna pikalt ja kaua jälgida teda ning silm puhkab," tõdes ta ja mainis, et võtetel ta avastas, et kuigi Metsaviir oli pidevalt kaadris, siis vaatad ja vaatad, aga ei väsi ära. "Tal on mingi geen sees, mis on filmi jaoks väga kaasahaarav, väga põnev, tekib mingi empaatia selle inimese suhtes."