"Nii palju laulu ja tantsu pole ma ammu kuulnud," ütles Reet Aus, Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini ja materjalide labori vanemteadur ja Eesti tuntumaid moedisainereid, kelle südameasjaks on taaskasutus. Aus on alates 2022. aasta jaanuarist elanud Keenias. Ta tõi Eesti ja Keenia disainerid "Täiesti moest väljas" nimelise inkubaatori formaadis vormis kokku ja aitab neil pealinnas moeshow´d korraldada.

Nairobis asuva ülikooli beežide seinte vahel ja trellitud akende taga visandavad ja õmblevad kolm Eesti tudengit ja tosin Keenia naist koos uusi unikaalseid moekollektsioone. Seal käib kibe töö, aga lõbusas meeleolus. Eestlased nohistavad Ausi sõnul vaikselt tööd teha, aafriklannadel läheb palju võhma laulule ja tantsule. Meeleolu on kogu aeg ülev! 

Keenialannad on töötuppa valitud keerulisema taustaga naiste seast

Iseõppinud Edwina heegeldab värvilisi kotte ja mütse. Kalli lõnga vahetas ta eestlaste näpunäidete abil vanade t-särkide vastu, mille ta ribadeks tõmbab, et heegeldamiseks paksemat lõngalaadset materjali saada. Nii saavad äravisatud puuvillased hõlstid tema näppude vahel uue elu ja see rõõmustab Edwinat väga. 

Olivia stiil on tavapärasest kirevast Keenia omast gootilisem ja tumedam. Isegi ta ema imestab, et miks peab kogu aeg musti riideid kandma. "Mu unistus on enda loodud riideid välismaal müüa," ütles Olivia. "See tundub praegu suure katsumusena, aga loodan, et see õnnestub." 

Kolme lapse üksikema Flora on seni pulmakleite õmmelnud. "Elu Keenias on pidev võitlus, aga saame hakkama," ütles Flora. "Pole kerge leida tööd ja toita lapsi. Vahel läheme ise näljastena magama. Aga siiski loodame alati, et homme tuleb parem päev."

3. aprillil toimub Nairobis naiste ühine moeshow, kuhu on kutsutud ka kohalikud ja välismaised moe-eksperdid.  "See kogemus on kindlasti ka Eesti moedisainerite loomingut mõjutanud," arvas Aus. "Mina olen kohalikelt palju õppinud, eelkõige avatud meele ja suure südamega ellusuhtumist."

Enamikul inkubaatoris osalevatest keenialannadest pole vastavat haridust, aga poole aasta jooksul on areng olnud käbe. "Ma arvan, et kui nad lõpetavad, siis teevad oma kollektsioonid ja hakkavad oma loomingust elatuma," sõnas Aus.

Vahva koostöö on välja kasvanud märksa hirmutavamast reaalsusest

Moekollektsioonide algmaterjal tuleb prügilast, mille alla Keenia vaikselt mattub. Eesti tuhamägedele teeksid need ülevoolavad tekstiilihunnikud silmad ette.

Kaugel Euroopas on tore osta riideid, mis tihti maksavad sama palju kui sööklalõuna. Veelgi vahvam on vanad riided taaskasutusse saata ja tunda end heategijana. Suur osa neist hilpudest jõuab aga humanitaarabi tähe all laevadega Aafrikasse, kus nad prahikuhjaks muutuvad. Sorteerimist ei toimu, kui välja arvata, et osa kasutatud riietest ja jalanõudest põletatakse või visatakse jõkke.

Ühe prügila lähedal asuvat jõge kutsuvad kohalikud "surnud valge mehe rõivaste jõeks". See on paksult tekstiiliprügi täis, kus on kõike alates H&Mi pluusidest lõpetades Louis Vuittoni kingakesteni. Ülejäänu seast käivad kohalikud omale eluks vajalikku otsimas või pannakse kraam turul müüki. Kohalikud uute riietega ei käi, kohalik moetööstus on välja surnud. Euroopa praht on lihtsalt palju odavam.

See ongi globaalse moetööstuse tagumine ots, milles liiguvad suured rahad.

Aus tahab prügi Euroopasse tagasi tuua, aga uues kuues

"Eesti-Keenia ühise moeshow eesmärk on juhtida sellele probleemile tähelepanu," ütles Aus. "Kolme parimat keenialannade loodud kollektsiooni näitame Eestis Disainiööl. Nii saabki ring täis!"

Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini ja materjalide labori projektijuht ja tekstiilidisaini magistrant Maria Kristiin Peterson on Keenias mitu korda abistamas käinud. Tema sõnul on loomeprotsess läinud ladusalt, sest materjal on niivõrd kättesaadav. "Seda on kõikjal, tänavatel, turgudel, jõgedes, haara ainult ja asu õmblema!"

Sarnasest mudelist, kus Euroopa disainerid Gikomba turult leitud tekstiiliprügist materjali valiks, neist kohapeal uued disainrõivad valmistaks ja need sealsamas ka moelavadele tooks, ei ole Peterson enda sõnul varem kuulnud. Tavaliselt kasutatakse tema sõnul sarnaste ümbertöötlemisprojektide puhul pigem tekstiilitööstuse kangajääke, sest materjal on võrreldes kasutatud rõivastega ettearvatavam ja hõlpsamalt muudetav. Inkubaatori idee oli Petersoni sõnul maailma mõistes ikka päris pöörane. "Mõnes mõttes on see meie poolt väike näpuvibutus eurooplaste suunal, et saage ise oma kasutatud rõivastega hakkama," ütles Peterson.

Selleks, et tekstiilijäätmeid vähendada, lõid Eesti Kunstiakadeemia ja Keenia Moi-nimeline ülikool eelmisel sügisel käed, avapaugu ajal oli kohal isegi president Kersti Kaljulaid.