Heidmets tunnistas, et on vaadanud Vene telekanaleid pikka aega. "Pikemad aega on käinud suhteliselt karm, jõhker ja väga emotsionaalne hoiakute ja suhtumise kujundamine Ukraina suhtes."

Ta loodab, et selle taga ei ole Moskva psühholoogid. "Ma arvan, et seal taga on see, et nad on Goebbelsi õpikuid lugenud." Ta näeb mitmeid sarnasusi natsipropagandaga – valetada võib ja kui karmilt valetad ja pikka aega, siis hakkab juba tunduma, et nii ongi.

"Teine oluline element on rõhumine mitteratsionaalsele arutlusele või argumentidele, aga rõhumine emotsioonidele. /---/ Jõhker intensiivne emotsionaalne valetamine."

Heidmets ei usu, et "Vremja" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naine oli osa suurest propagandast.

"Kui küsida, kas see aastaid kestnud surve vene inimestele, et tekitada neis viha ja agressiivset hoiakut Ukraina vastu, on tulemust andnud, siis me täpselt ei tea, aga selgelt aktiivseid toetajaid, kes on selle omaks võtnud, on täna Venemaal vähemuses."

Sellest annab tunnistust ka see, et kui tavaliselt tekib pärast sõda patriotismilaine, inimesed tulevad tänavatele, vehivad lippudega ning peavad kõnesid, siis seekord seda pole.

"Seda oli natuke pärast Krimmi äravõtmist. Ma arvan, et enamik Vene inimestest on ehmatanud sellest, mis on juhtunud. Nad kardavad oma saatuse pärast, kui nad lähevad kõva häälega välja, sest seadused on praegu väga karmid ning nad ei taha sel teemal rääkida."

Vene enamus on tema mulje järgi kõhklevas ebakindlas seisus, sest nad ei saa aru, mis toimub. "Ühelt poolt räägib Putin, et venelased ja ukrainlased on üks rahvas. Nüüd siis juhtub nii, et venelased tapavad venelasi, mis on tegelikult skisofreenia."

Väide, et venelased on agressiooni poolt ja toetavad Putinit, ei ole õige, leiab ta.

"Teda toetab aktiivne vähemus. Ma ei oska öelda, kui palju, aga neid kindlasti on. Aga suurem osa on neid, kes on endasse tõmbunud ja teevad enda sees veel inventuuri, et mis ta sellest kõigest mõtleb. Ja siis on seltskond, kes on kangelaslikud vastased, kes tulevad tänavale ja riskivad sellega ka isikliku karjääri või elu osas."

Rindejoon jookseb tema sõnul täna mitte ainult Ukrainas, vaid ka Vene hinges. Suur osa sõjast käib tema sõnul teleekraanil ja suur rindejoon jookseb ka läbi Vene ühiskonna.

"Eesti ühiskond on suhteliselt konsolideerunud ja meil on empaatiaplahvatus toimunud, mis on sümpaatne. Aga Vene ühiskond on oluliselt lõhestunum ja meie asi oleks ratsionaalsemat ja konstruktiivsemat poolt Vene ühiskonnas toetada ja ikka võtta tudengeid siia õppima."

Ta selgitas, et Venemaa jääb meie naabriks ja tulevikule mõeldes võiks loota, et demokraatiaelementi on Venemaal rohkem kui täna ning neid, kes on näinud teistsugust elu, kas või Eestis õppides, on Venemaale väga vaja.