Eestis abistab Lumi viit perekonda ja 13 inimest, samuti on ta jätkuvalt ühenduses ukrainlastega, kellega ta Ukrainas Kiievi lähistel külas elades sõbrunes. See, mida nad talle praegusest olukorrast räägivad, on aga erinev.

"Täpselt nii nagu see sõjaaeg on olnud, on ka nende psühholoogiline laine olnud erinev. Alguses oli suur ehmatus, teadmatus. Nüüd on see, et nad räägivad, et hakkavad juba ära harjuma sellega, et kogu aeg pommitatakse ja sireenid käivad," rääkis Lumi.

Ta ütles, et alguses palus ta neil sealt ära tulla. Nüüd on ta sellest loobunud. "Nad ei tule. Need, kes on sinna jäänud, need jäävad sinna. Nad ei ole väga rändav rahvas. Neil on väga raske oma kodust lahti lasta."

Lumi tõi näite, et üks Ira, kellega ta seal suhtleb, läheb igal öösel keldrisse magama. "Ta ütlebki, et tema elu on seal. Tal pojad käivad juba sõjaõppustel. Kõige noorem poiss on 15 ja kõige vanem on peaaegu 30."

Ta tõdes, et see ei ole hirm, mida nad tunnevad. "Tema pigem lohutab mind. See on lumepalliefekt – meie näeme siin seda ja tema on tegelikult kohapeal ning temal ei ole nii hirmus nagu meile siin paistab. Meie näeme pommitatud maju, aga tema on omas külas, kus otseselt tema naabermaja ei pommitata."

Kuigi seda küla on pommitatud, siis märkis Lumi, et Ira-sugused elavad lõpuks paratamatuses, kus pole võimalik iga päev sellest hüsteeriasse sattuda. "Seal on ka see, kui on natuke rahulikum aeg, siis on juba lahti ka turud. Inimesed tahavad kohe hakata normaalselt elu elama."

Rääkides sellest, milline üks ukrainlane on, kirjeldas Lumi, et Ukraina inimene on esiti hästi religioosne. "Neile on usutraditsioonid hästi tähtsad. Nad on lõunamaa rahvas, nad on võib-olla temperamentsemad, samas on nad hästi usaldamatud. Nad oma riiki ei usalda üldse. Nad peavad kogu aeg iseenda eest seisma."

Ukrainlased on alalhoidlikud, samas aga sõbralikud. "Ükskõik, millal mul abi vaja oli ja ükskõik, millal ma nende poole pöördusin, tulid nad alati vastu."

Eestisse on praeguseks saabunud ligi 20 000 Ukraina sõjapõgenikku. Lumi märkis, et selleks, et nendega ei tekiks siin arusaamatusi, tuleb teadvustada, et üksteise mõistmine on eestlastel ja ukrainlastel mõningatel juhtudel erinev ning seetõttu tuleks nendes kodudes, kes põgenikke võõrustavad, üles kirjutada reeglid ning need siis läbi rääkida.

"Kuna ka nende temperament on erinev ja nad tulevad rääkides sulle teinekord hästi lähedale, siis see on eestlasele väsitav. Kui sa võtad nad omale koju, siis peab seal olema üks ruum, kus on sinu pelgupaik, sest sa räägid kogu aeg võõras keeles, sa pead hästi palju seletama ja läbi rääkima. See on kindlasti kurnav."

Samuti tuleb tema sõnul silmas pidada, et Ukraina ei ole Eesti-taoline e-riik ning Ukrainas on endiselt palju paberimajandust ning bürokraatiat. "Neil ei ole nii väga seda internetis ise aja broneerimist ja sellist. /---/ Eeldada, et nad saavad hakkama PPA-s endale aja broneerimisega, see on neile väga keeruline."

Lumi tõi välja, et neile oli uudis ka see, et Eestis on kraanivesi joomiseks piisavalt puhas, samuti ei tea nad midagi prügi sorteerimisest.

Ta märkis, et ukrainlased on eestlastele rohkete annetuste eest tõesti väga tänulikud. "Aga me ei tea, kaua see kestab ja kauaks meile ukrainlased siia jäävad ning palju neid meile tuleb. Võib-olla võiks annetuste voog väheneda ja selle võrra kesta kauem."

Lumi tõi näitena välja, et võib-olla on vaja ukraina lapsi sügisel kooli saata ning aidata kooliasjadega. "Kindlasti tekib aeg, kus on veel abi vaja neile, kes on siia tulnud."

"Hommik Anuga" on eetris pühapäeval, 20. märtsil kell 10.00.