Kadri ja tema isa, ajaloolasest riigikogu liige Aadu Must, moodustavad Eesti ühe mõjukama poliitperekonna, kuid "Sinu uue sugulase" uurimus tõestab, et perekondlikku liini pidi on Kadri tihedalt seotud ka erakonnaga, mida seni on peetud tema vihaseks konkurendiks.

45-aastane Kadri on neljast õest vanim. Temast kolm aastat noorem Kristiina töötab Tallinna linnavolikogus, 35-aastane Liis kaitseressursside ametis ja 32-aastane Susan on vabakutseline fotograaf. Ehkki ka Kristiina on tänaseni Keskerakonna liige, siis täiskohaga tipp-poliitikasse on jäänud üksnes Kadri.

"See tuli ka tõenäoliselt seetõttu, et kui ma olin teismeline, siis algas laulev revolutsioon. Mu isa oli seal väga aktiivne ja mulle meeldis isaga kaasas käia. Väiksena käisin ma temaga kaasas loengutes, vanemana, teismelisena võttis ta mind kaasa Rahvarinde üritustele ja see, mida seal räägiti ja see, kuidas inimesed olid kütkestatud poliitikute kõnedest ilmselt mõjutas mu tulevasi valikuid," rääkis Kadri Simson.

Kadri läks isa jälgedes poliitikasse, astus 18-aastaselt Keskerakonda ja pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkas õpinguid Tartu Ülikooli ajaloo-osakonnas. Sellest peale on ajalugu Kadri suur kirg. Poliitikas on isa ja tütar teineteise vastandid. Kui Aadu on pehmema natuuriga, siis Kadri stiil on jõulisem ja võitluslikum. Ajalooprofessor Aadu on Mustade suguvõsa põhjalikult uurinud ja ütleb, et Kadri meenutab isikuomaduste poolest esiema Altari-Liisut, kes oli oma eluajal, 19. sajandil, sõna otseses mõttes kõigi naabrimeeste hirm.

Kadri sugupuud uurides torkabki silma tugev ja haritud naisliin. Vanatädi, emeriitprofessor Leida Lepajõe oli tuntud põllumajandusteadlane ning Eesti põllumajandusmuuseumi üks rajajaid. Tema tütar Marju Lepajõe aga hinnatud religiooniuurija ja tõlkija, tänu kellele kõlavad paljud antiikaja filosoofid ka eesti keeles. Kui eeldada, et Kadri uudishimu ja teadmisvajadus pärineb sealt, siis suguvõsa maskuliinsemas pooles torkab silma ikkagi poliitika.

Ühine esivanem EKRE minister Mart Järvikuga

"Üks minu lemmikesivanematest oliminu vanavanaisa Hans, Hans Gross Suurehaualt,  Tema oli eluaegne vallavanem, kui nii tohib öelda," rääkis Kadri isa Aadu Must.

Hans Gross, kes on ka endise maaeluministri ja pikaaegse Järvakandi vallavanema Mart Järviku esivanem, oli samuti teadmishimuline mees. Ta rajas Kärusse esimese valla raamatukogu, kuhu kogunes paari aastaga üle 200 köite. 1883. aastal pälvis eestikeelne raamatukogu aga tsaarivõimu tähelepanu ning repressioonide hirmus jagati raamatud küla peale laiali või peideti ära. Vähemalt üks tähelepanuväärne teos on aga isegi rohkem kui sajand hiljem Käru raamatukogus alles.

Kadri vanematekodus Tartus meenutab Hans Grossi veel teinegi perereliikvia. See on vallavanema enda ehitatud harmoonium, mis toodi Aadu Musta lapsepõlvekodust Torist Pärnumaalt Tartusse, kui Kadri alustas muusikakoolis klaveriõpinguid.

Musta suguvõsa pärineb eksootilisest Hannibalist

Perelegend räägib, et nimel Must on eksootilised juured. Uusajal oli Euroopa kuningakodades populaarne võtta endale Aafrikast paaž ehk noor poiss, keda kasutati käskjala või isikliku teenrina. Peeter I ei tahtnud kehvem olla ja võttis enda hoole alla 1705. aasta paiku Kamerunist või Etioopiast pärit Ibrahim Hannibali, kes ristiti õigeusku ning kelle ristiisaks sai ei keegi muu kui tsaar ise.

1731. aastal tuli Hannibal elama Pärnusse ja kümme aastat hiljem, Peeter I tütre Jelizaveta Petrovna ajal, tõusis ta suisa Tallinna ülemkomandadiks ehk Tallinna valitsejaks sai aafriklane. Pärimuse järgi oli Hannibal suur naistemees ja arvatakse, et tal oli ka abieluväliseid lapsi, kellest ehk üks ongi Kadri perekonna eelkäija.

"Kui tõenäoline võib see legend olla, et tõesti, siis kui see Ibrahim Hannibal seal Pärnu kandis tegutses ja Reiu mõisas ka aega veetis, leidis üles mõne Eesti neiu," päris Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre. "Tõenäosus on suur ju. /../ Eestis tegutses ta aktiivselt ja pikaajaliselt. Ja just need 30. aastate alguse Pärnumaa periood on tõenäolisem hetk. Ta abiellus Kreeka päritolu naise Jevdokiaga, kes läks mehele vastu tema tahtmist. Ja sellest esimesest abielust tõmmusid lapsi ei sündinud, sündis valge tüdruk. Mis tekitas suurt skandaali ja kõik rääkisid, et Jevdokial olevat hoopis armuke olnud. Pärnu aastad olid traagilised ja dramaatilised. Ta perekonnaelu oli karidele sõitnud. Just Pärnu komandandi ametiaja lõpus leidis ta siin ka Saksa-Rootsi päritolu preili, kellega hiljem ka abiellus," jutustas Murre.

Sellest kooselust sündis kümme last, neist ühe otsene järeltulija on ei keegi muu kui kuulus Vene luuletaja Aleksandr Puškin.

Teada on, et Puškini ja võib-olla ka Kadri Simsoni ühine esiisa Hannibal elas Tallinna ülemkomandanina 18. sajandi keskpaigas kümme aastat Toompea nõlval.

Emapoolne suguvõsa viib kosmosesse ja riigikokku

Hiiumaalt lähevad Kadri Simsoni juured ema poolt kokku Nicole Aunapu Manniga, kes on astronaut NASA-s ja tema tahab olla esimene naine, kes jõuab Kuule.

Kadri ja Nicole'i ühised esivanemad on 18. sajandil Käinas Hiiumaal elanud Hagaste Mats ja Valber. Nicole Aunapu Manni vanaisa oli Tallinnas sündinud meremees, kellest 1936. aastal sai USA kodanik.

Muhumaa kaudu on Kadri aga sugulane riigikogu liikme Jürgen Ligiga. Kadri Simson ja Jürgen Ligi on kuuenda põlve nõod, kelle ühine esiisa on 18. sajandi alguses Muhumaal sündinud Tehvene Jaagu Toomas.