"Ta on meie pereliige. Ma ei suuda teda hüljata, me armastame teda. Me lihtsalt ei suutnud teda maha jätta," selgitas "Ringvaatele" Olena Kachalova.

Esimesed sõjapäevad istus Boni koos perenaise Olenaga varjendis. Pärast Kostomelis toimunut otsustas Olena Kiievist välgukiirusel lahkuda. Oma autoga ei tulnud see kõne alla, sets bensiini polnud ja kõikjal valitses paanika. Plaan oli sõita rongiga Lvivi ja sealt edasi piirile.

"Paremal ajal võis osta koerapileti ja sõita koos koeraga. Sõjatingimustes jätsid aga inimesed kotid perroonile maha, sest inimesi ei võetud kottidega peale. Väikeste koertega muidugi probleemi pole, hoiad süles.

Aga muidugi kõik inimesed suhtuvad mõistvalt. Me istusime rongi ja saime koos temaga välja sõita," meenutas ta. "Tegelikult on see ime, sest praegu loen uudiseid ja juba järgmisest päevast, 12. märtsist ei lastud enam loomadega jaama."

Eesti kennelliiduni on jõudnud kümneid teateid koertest, kes sõjakeerisesse maha jäänud. Pommitatud linnades tegutsevad vabatahtlikud, kes käivad kodudesse jäetud lemmikutele uksi lahti keeramas, et nad vähemalt tänavale pääseks. Boni pääses aga koos perega rongile.

"Ta on meil küll suur, aga väga heasüdamlik. Vaevalt olime rongi istunud, kui paari minuti pärast toimus jaamas plahvatus, sest rakett kukkus sinna lähedale. Me viskasime rongis pikali ja lamasime sedasi paar minutit. Koeral oli väga hirmus."

Olena kartis väga, et väljasõidul tekivad neil probleemid, kuna Bonile on kõik pookimised küll tehtud, aga need pole passi sisse kleebitud. "Siis selgus, et Euroopa liit tekitas võimaluse Ukrainast välja sõita ja siis lähimal ajal teha kiibistamine ja vaktsineerimine."

Suurim probleem oligi, et ühistransport ei tahtnud nii suurt koera pikale sõidule Poolast Przemyslist kaasa lubada. Appi tulid kaks tartlast, kes Olena koos koera ja tütrega Tallinna tõid.

Näiliselt on Boni rahulik, kuid Olena sõnul on koera habemesse läbielamistest tulnud halli karva.

Põllumajandus- ja toiduamet ei tea täpselt, kui palju on koos Ukraina põgenikega saabunud Eestisse ka koer. "Neid on ikka kümnetes, võimalik, et ka sadakond," tõdes põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialist Enel Hakmann.

Esmatähtis on üles leida need koerad, kellel puuduvad pass ja vaktsineerimistõend. Loomakaitsjad pelgavad, et muidu võib nendega, aga ka Venemaalt tulevate koertega jõuda Eestisse marutaud, mis muidu siitmaalt sisuliselt välja juuritud.

Nii Venemaal kui Ukrainas on marutaud väga levinud. Hakmani sõnul on aastas juhtumeid tuhandeid. "Mis seal salata, sureb ka inimesi," tõdes Hakmann. "Inimesed, kes tahavad Ukraina omanike lemmikloomi aidata, kindlasti tuleb üle vaadata, kas loomal on vaktsineerimine ära tehtud, siis kiirkorras see ära teha."

Infoks kõigile – Ukrainast saabunud koertest saab teada anda PTA koduleheküljel või Eesti kennelliidule.