Eestlaste kasv venib üha pikemaks

Foto: ERR

Eestlased ei ole kunagi olnud pikemad kui praegu. Statistika järgi oleme planeedi pikkuselt kolmas rahvas. Aet Süvari rääkis "Pealtnägijas" kasvu uurivate teadlaste ja rekordpikkade eestlastega rõõmudest ja muredest, mis sentimeetritega kaasnevad.

Keskmise Eesti naise pikkus on ligi 169, keskmise mehe oma 183 sentimeetrit. Üllataval kombel on eestlased nende näitajatega maailmas lausa kolmandal kohal, kusjuures maailma pikimad mehed on mõõtmistulemuste kohaselt Hollandis ja naised Lätis.

Tõnu Esko, Tartu Ülikooli inimesegenoomika professori sõnul määravad inimese pikkuskasvu nii geenid kui ka keskkond. Pikkuskasvu mõjutab peaaegu veerand inimese genoomist, kusjuures eesti rahvuse genoomis on üle keskmise palju kasvu soodustavaid mutatsioone. Lihtsalt öeldes – pikkadel vanematel kipuvad olema pikad lapsed. Aga mitte alati – umbes viiendiku ulatuses mängib rolli ka keskkond.

"Võib-olla hea näide olekski kohe tuua geenivaramu baasil, kus me vaatasime erinevatel kümnenditel sündinud inimesi, mis on nende keskmine kasv. 1930ndatel sündinud inimeste keskmine kasv oli peaaegu kümme sentimeetrit lühem, kui 1980ndatel või 90ndatel sündinud inimeste keskmine kasv. Sealt tulebki see, et kuigi meil on samad geenid, aga kui see keskkond, kus me üles kasvame, kui palju me tarbime nii-öelda toitaineid, kui rikas see toit on, luukasvu soodustavad piimatarbimine, valkude tarbimine, kõik see – kui see kättesaadavus on erinev, et siis meil võivad olla küll väga-väga head geenid, aga see geenide potentsiaal lihtsalt ei realiseeru," rääkis Esko.

Nagu paljude teiste rahvaste puhul hakati Eestimaa elanike pikkust süsteemselt mõõtma umbes sada aastat tagasi ning seos heaolu ja kasvu vahel on üsna ilmne. Teadlaste sõnul on näiteks vanadelt andmekaartidelt näha, kuidas ühelt poolt oli teise maailmasõja ajal Eestis alatoitumus ja liigsuremus, teisalt järgnevatel aastakümnetel ilmunud antibiootikumid ja vaktsiinid kompenseerisid negatiivset mõju keskmisele kasvule.

"Kõige tundlikumad on puberteedieas lapsed, kui hakkab kasvuspurt, tüdrukutel umbes 11-aastaselt ja poistel 13-aasta vanuselt. Me nägime, et just sellises eas on väga suure tõenäosusega laste kasv kõige tundlikum. Ma arvan jah, et see inimese kasvu pikenemine sõltub sellest, kui hästi suudetakse tegeleda nende nakkustega, mis on ohtlikud murdeealistele lastele," rääkis Peeter Hõrak, Tartu Ülikooli käitumisökoloogika professor.

Seetõttu mõõdavad perearstid ja kooliõed laste pikkust regulaarselt ning võrdlevad kasvukõveratega, mis tehti 1996. aastal ja mis näitavad Eesti tervete laste kasvamist teisest eluaastast 18-ni.

Tartu Ülikooli lastekliiniku juhataja Vallo Tillmanni sõnul on kõige olulisem asjaolu, kas lapse kasvukiirus on normaalne.

Eestlased on kasvanud üle aegade pikaks

Ükskõik, kas geenide või keskkonna mõjul, on eestlaste keskmine pikkus praegu mõõtmisajaloo kõrgeim. Kui paljudele tundub, et tänapäeva noored on palju pikemad kui veel põlvkond või paar tagasi, siis pediaatria professori Vallo Tillmanni sõnul on pilt natuke keerulisem. Nimelt näitab uuring, et viimase veerandsajandiga ei ole keskmine pikkus kasvanud, aga lõplik kasv saavutatakse kiiremini.

Tillmann ütles, et Eesti lapsed on hakanud viimastel aastakümnetel kiiremini arenema ning seoses varasema pupberteediga, lõpetavad ka kasvamise varem. "Nii et seetõttu nende lõplik kehapikkus viimasel 25 aastal oluliselt suurenenud ei ole," lisas ta.

Eesti pikimad inimesed

Endine korvpallikoondislane ja praegune treener Joosep Toome vastab teadlaste toodud märksõnadele. Toome vanemad olid pikad, tema vanaisagi peaaegu kahemeetrine. Samas, 36-aastane ja 210-sentimeerine mees viskas pikkust juurde veel isegi ülikooli ajal.

Pikkus, sellega seotud trendid, aga ka stereotüübid joonistuvadki eriti hästi välja spordis. Kui näiteks 1980ndatel valitses Eesti korvpallis pikkade põud ja keskmängijaid imporditi, siis noortetreeneri Aivo Erkmaa ja meeste rahvuskoondise juhi Jukka Toijala sõnul praegu pikki meil jagub. Mõned aastad tagasi luges Erkmaa kokku, et esi- ja meistriliiga tasemel oli Eestis sadakond mängijat, kellel pikkust 2.05 või rohkem.

Teadaolevalt Eesti pikim inimene on Janar Purason. Kui 220-sentimeetrine noormees nullindate alguses Võrumaa metsade vahelt leiti ja Tallinna korvpallikooli toodi, tegi isegi "Pealtnägija" sellest loo. Purasoni karjäär tippkorvpallis jäi siiski lühikeseks, sest jäi puudu mängus vajalikust nahaalsusest ja keha ei pidanud intensiivsele trennile vastu. Praegu toimetab pikim eestlane taas kodukandis ega soovi intervjuusid anda, öeldes, et tähelepanu on teda väsitanud. Eesti pikim naine Jaana Kotova mõistab teda.

205-sentimeetrine ja 47-aastane Jaana Kotova kasvas üles väikeses kohas Ida-Virumaal ja oli juba lasteaias peajagu pikem. Jaana trennikaaslane Janne Schasmin on "kõigest" 183 sentimeetrit, aga temagi meenutas, kuidas sai traumasid, mis sundisid kooliajal mööda seinaääri kõndima.

"Minu esimene selline mitte-rõõmus hetk, kui ma olin pikk, oli siis, kui ma astusin 0-klassi ja minuga pandi paari abiturient. Pandi üks poiss ja me olime peaaegu ühepikkused. Kui me saali jalutasime, siis see tekitas mitte ainult lastes, vaid ka lastevanemates sellise naerupahvaku,seda ma mäletan," rääkis Schasmin.

Jaana Kotova jõudis lõpuks pealinna spordikooli ja pandi mängima korvpalli. "Ma olin kohmakas ja mul olid tervislikud raskused. Ei olnud kerge," meenutas ta. Jaana vaim ja keha pidasid siiski vastu ning ta mängis hiljem edukalt USA ülikooli naiskonnas. Janne Schasmin on treeninud palju pikki tüdrukuid nii noorteklassis kui rahvuskoondises.

Joosep Toome möönab, et pikal mehel on lihtsam kui naisel, aga tähelepanu on paratamatu. Nii Jaana Kotova kui ka Joosep Toome ütlesid siiski, et pikkus avas neile elus uksi ka väljaspool sporti. Näiteks Kotova sai Ameerikast väärt hariduse, elas ookeani taga pikalt ning vabanes enda sõnul seal ka kompleksidest ja leidis enesekindluse. Praegu töötab Kotova Lüganuse ja Kiviõli koolides õpetajana, Toome treenib noori Tartu Ülikooli korvpallikoolis. Janne Schasmin soovitab pikkadel tüdrukutel kasv uhkusega välja kanda.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: