Tallinna kilude kuulsus tõi ka palju võltsinguid naabermaades

Foto: Kairit Leibold/ERR

Kirjanik ja kalasõber Vladislav Koržets ise kilu püüdmas ei käi, kuid sööb hea meelega. Seda eriti vabariigi aastapäeva eel, mil nüüdsel ajal on kombeks süüa just kilu.

Koržets ütles saates "Hommik Anuga", et nõukogude ajal sellist harjumust inimestel 24. veebruaril polnud.

Harrastajatel kilu, erinevalt räimest, õnge otsa ei tule. Koržetsi sõnul on põhjus selles, et kilu tahab jahedamat vett.

Vürtsikilu on meile jõudnud kalasõbra arvates Euroopa anšooviste eeskujul. "18. sajandi lõpupoole hakkas selline kilukaubanduse värk Eestis toimuma. Kilu hakati palju müüma," rääkis Koržets. Tallinnas tegutses umbes 30 ettevõtet, kes tegelesid kilude müügi ja säilitamisega ning erinevate retseptide katsetamise tulemusel said just Tallinna kilud väga kuulsaks.

"Neid hakati võltsima," kirjeldas Koržets meie kalaretsepti kuulsust. "Poolakad, leedulased, lätlased hakkasid tegema ka kilusid, mida nad nimetasid Tallinna kiludeks. Patenti ei olnud võetud retseptidele ja asjadele."

Õige vürtsikilu valmib tema sõnul sügisesest saagist, kuna siis on kala kõige rammusam.

Vabariigi aastapäeval on Koržetsi hinnangul põhjust rõõmustada asjaolu üle, et saame elada rahus ja teha oma tegemisi. "Rõõmu saab tunda oma iseseisvusest ja iseolemisest," sõnas ta.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: