Vaino Vahing oli ametilt psühhiaater, ent kes avardas eestlaste maailmapilti ka oma kirjandusliku tegevusega. "Inimene, kelle isik kõikidele teda tundnud inimestele oli niivõrd särav ja meeldejääv, et kindlasti väärib ta seda filmi," iseloomustas Kõrver Vahingut.

"Minu jaoks isiklikult teebki huvitavaks tema mitmekülgsus," rääkis Kõrver filmi peategelasest. "Ta ei piirdunud ainult ühe valdkonnaga, vaid kogu tema maailmanägemus ja elutunnetus ja otsingud olid läbi mitmete erinevate kultuuri- ja meditsiinivaldkondade."

Kõrver leiab, et filmi puhul pole oluline välja tuua seda, kes Vahing elukutselt oli, vaid pigem tõstatab küsimuse, kas kunsti tegemiseks peab kunstnik kannatama.

Produtsent leiab, et filmis on iseloomulikke jooni ka selle režissöörile Rainer Sarnetile. "See on väga sarnetlik," tõdes Kõrver, kelle sõnul on keeruline määratleda linateose žanrit. Küll aga iseloomustab ta filmi mänguliselt, kuid mis kaotab piirid elu- ja kunstitõe vahel. "Sama tegi elus ka Vaino Vahing."

Ülesehituselt on filmis kuvatud nii dokumentaalkaadrid kui ka lavastuslikud kaadrid, mis on omavahel kombineeritud ansambli The Beatles muusikaga. Produtsent ei osanud öelda, kas Biitlid sümpatiseerisid ka Vahingut, ent teadis, et muusika valis välja filmi režissöör.

Filmis saavad sõna mitmed kultuuritegelased, kellel oli au Vahingut tunda. Nii räägib Vahingust näiteks tema endine abikaasa Maimu Berg, Hannes Kaljujärv, Jüri Arrak ja mitmed teised. Lavastusliku poole pealt astuvad linateoses üles näiteks näitlejad Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik ja Erki Laur.