"Pitka oli hästi mitmepalgeline isik. Juba noorest saati oli tal tahe oma ettevõtmisi lõpuni viia ja igal juhul ära teha. Ta tõi näiteks orkaanist välja nii oma laeva kui ka meeskonna," rääkis Meremuuseumi kuraator Teele Saar "Ringvaates".

1896. aastal tegi Johan Pitka oma esimese merereisi Ladina-Ameerikasse. Laeva selleks ostis ta Hamburgist, reis hakkas pihta Rootsist ja võttis aega 85 päeva. "Ta sattus oma teekonnal vaikuse vöötmesse Atlandi ookeanil ja see tähendab, et seisis 14 päeva tuulevaikuses," rääkis Saar.

Alligaatori soetas vabadusvõitleja oma teisel reisil Mehhikost. "Alguses oli ta väike alligaatori poeg, talle ehitati laeva oma eluruum, kust ta end üsna kiiresti välja murdis ja seejärel pandi laeva külge ketti," sõnas Saar. Tänases Liepaja sadamas palusid kohalikud tollilt, et see koolilapsed laevast eemal hoiaks, sest õpetajad nägid loomaaeda, millega Pitka oli kohale seilanud. "Tõenäoliselt need loomad meie kliimas vastu ei pidanud ja anti loomaaedadele," sõnas Saar.

1920-ndate keskel tegi Pitka järsu elumuutuse, kui otsustas kolida perega Kanadasse, sest ilmselt pettus noores Eesti riigis. "Kanadas sattus ta piirkonda, mis oli suhteliselt hõredalt asustatud ja oli üks Eesti asunduse rajajatest sinna," ütles Saar. Kanadas asuvad endiselt Johan Pitka nimelised laht, jõgi, mägi ja tänav.

Johan Pitka surma põhjus ja hauapaik on siiani teadmata, viimane koht, kus teda elusalt nähti, oli Läänemaal. Sõjamuuseum uurib praegu vabadusvõitleja surma tagamaid.

Meremuuseum tähistab vabadusvõitleja, Kaitseliidu rajaja ja Eesti mereväe asutaja Johan Pitka sünniaastapäeva näitusega, kus räägitakse tema nooruspõlvest ja reisidest Ladina-Ameerikasse.