Kui Rakverest pärit ja varem üksikuid muusikaprojekte teinud Mihkel Truman käis 2019. aasta jõulude eel välja mõtte tuua uuesti lavale rokkooper "Johnny", tundus paljudele, et sellest saab kindel hitt. Legendaarse Ruja muusikal tuginev teos jõudis esimest korda Noorsooteatri lavale 1980. aastal, aga oma liigse läänelikkuse tõttu andsid võimud sellele väga vähe mänguaega.

Helilooja Olav Ehala, kes oli 40 aasta eest Noorsooteatri muusikajuht ja toona ka bändiliige, asus lintidelt noote maha kirjutama, sest säilinud polnud sisuliselt midagi.

Kui Ehala töötas pea pool aastat arhiivis, ajasid produtsent Mihkel Truman ja tema muusikaliprojekti finantsjuhina tegutsenud abikaasa kokku meeskonna – lavastaja Ain Mäotsa käe alla kutsuti teiste seas Franz Malmsten, Liis Remmel, Jan Uuspõld, Liisa Pulk ja Lauri Liiv. Lisaks tuntud artistidele telliti Tartu lauluväljakule erakordsete mõõtudega välilava.

"See oli ikka väga suur," ütles üritustele inventari rentiva ja müüva ettevõtte Ewentum Estonia juhatuse liige Etko Vahenõmm. "Me põhimõtteliselt ehitasime justkui kortermaja, 1300 ruutmeetrit lavapinda. Ma ei tea, kas Eestis üldse nii suurt lava seni tehtud on."

Lavastusjuht Siim Sareal tõdes, et perspektiiv, kuidas kõik välja oleks pidanud tulema, oli võimas. "See andis kõigile osapooltele innustust," sõnas mees.

Rekordiline eelarve

Projekti eelarve oli Trumani sõnul 400 000 eurot, mis on teadaolevalt viimaste aastate üks rekordeid. 2021. aasta juulis käis lava ehitus täistuuridel ja proovid kolisid Tallinnast Tartusse. Samal ajal kui asjaosalised rääkisid meedias, kuidas tulekul on suurejooneline elamus, kogunesid tumedad pilved. Ühelt poolt kehtestas valitsus juuli lõpus kõrge koroonataseme tõttu taas karmimad reeglid – ürituse korraldaja pidi kontrollima Covid-passi või külalisi testima, teisalt kiratses eelmüük ja tekkisid makseraskused.

"Isegi siis kui meil oli paanika laes, sest mul oli iga päev ja öö kodus nuttev naine, rääkisin ma ka teise produtsendiga, kes ütles, et ei ole hullu. Et ta on asju teinud ja näinud ja et pärast esietendust on müük laes. Aga ei läinud nii! Alates 23. juulist oli piletimüük keskeltläbi kümmekond piletit päevas ja oli ka päevi, kus tegelikult oli müük null," rääkis Mihkel Truman.

Näitleja Liisa Pulga sõnul kinnitati neile, et ehkki rahadega on kehvasti, ei pea näitlejad muretsema – küll leitakse mingi variant.

Põhimõtteliselt võinuks hiigellava ehitanud firma Ewentum lepingu järgi juba enne etendust püüne kokku pakkida, kui nende 100 000-eurosest arvest viimane osa ehk 25 000 jäi maksmata.

"See jäigi õhku ja põhimõtteliselt enne esietenduse alust võtsin ma ühendust, et kuule, seis on selline, et nüüd on vaja seda kannet, muidu me oleme sunnitud tulema selle lava maha võtma või tegema seal mingeid toiminguid, et seal ei oleks võimalik seda üritust korraldada," ütles Etko Vahenõmm.

Etendused siiski ära jäänud, sest Truman oli nõus lavafirma lepingut tagama isikliku käendusega. Üksikuid viperusi küll oli – nagu elektrikatkestus esietendusel –, aga teos jõudis plaanitult kuuel korral publiku ette. Kõik oli suurejooneline, ent lavalt vaatas vastu pooltühi lauluväljak.

"Me hakkasime aimama seda juba etenduste ajal, eks me nägime ju ka, eriti ühel etendusel oli vähem rahvast," ütles Olav Ehala.

Liisa Pulk publiku vähesuse üle ei imestanud. "Lavastused olid planeeritud augusti teise poolde, Tartusse, õhtul kell üheksa oli juba külm. Ilmselgelt ei ole esmaspäeva ja teisipäeva õhtud see prime time, millal terve Eesti Tartusse kokku sõidab."

Laulja Lauri Liiva sõnul uskusid näitlejad siiski, et saavad oma rahad kätte, ehkki kuklas tiksus ka teine variant. "Laval töötavate inimeste jaoks oleks ebaeetiline, et jätad etenduse ära sellepärast, et äkki selle eest raha ei saa, sest publik on ju tulnud. See on kuidagi selline sisemine eetika, et sa ikkagi lähed, kuigi sa võid tajuda, et võid enda tasust ilma jääda," sõnas Liiv.

Aimdus pidas kahjuks paika. Rokkooperi tootnud Trumani osaühingul Joovikas on täna võlgasid üle 200 000 euro. 30 võlausaldaja seas on tehnikafirmasid, kes pole sentigi saanud ja nõuete suurus mitukümmend tuhat, aga ka näitlejaid, kellel igaühel saada mitmed tuhanded. Trumani sõnul olid kollapsi põhjuseks valitsuse uued piirangud.

"Me täitsime kõik need soovitused, mida riik tahtis ja lõpuks kuulutati järsult välja olematult kommunikeeritud teade. See oli see põhipõhjus tegelikult, sest me saame panna aegritta piletimüügi, mis näitab, kuidas kukkumine tuli," rääkis Truman.

Liisa Pulk peab ebaõnnestumise põhjuseks ka korraldajate tegemata tööd. "Kui paar nädalat enne esietendust ei ole etendustele müüdud rohkem kui paarsada piletit, siis on mingi tegemata töö eelmise aasta ja poole aasta jooksul. Ilmselgelt ei saa panustada ainult sellele, et inimesed sõidavad kella üheksaks etendusele Tartusse kohale ja seisavad siis tuhandete kaupa järjekorras, et osta pilet sularahas."

Lauri Liiv ürituse krahhi piirangute kaela ajada ei julge, sest möödunud suvel oli veel paar väga suurt lavastust, mis läksid edukalt ja startisid piletimüügiga samal ajal kui "Johnny".

Produtsendiga ühendust ei saa

Ewentum andis Trumani isikliku käenduse inkasosse kohe, kui etendused läbi said, seejärel kohtusse ning tänaseks on 25 000-eurosest võlast tagasi tiksunud umbes kümme protsenti. Enamik trupist on raha saanud vaid prooviperioodi eest ehk umbes kolmandiku kokkulepitust. Koos Näitlejate Liidu juristiga pakuti Trumanile kompromissi ja ajapikendust, kuid viimased kuud ei tõsta produtsent nende sõnul isegi enam toru.

"Kui mina vabakutselise näitlejana olen planeerinud endale mingisuguse prooviperioodi, siis ma annangi nendeks kuudeks end juuksekarvadest kuni varvasteni selle projekti teenistusse," sõnas Liisa Pulk. "Ja see on see raha, minu töötasu, millest ma olen planeerinud järgmised kuud maksta renti või osta piima."

Mihkel Trumani sõnul ei olnud see näitlejatele sugugi ainus suvine projekt. Siiski ei vähenda ta nende ees vastutust. "Jah, ma vastutan, aga ka mina olen viimased pool aastat abikaasaga väga rasketes tingimustes olnud. Siin on tegelikult kaotajaid rohkem, kes on pihta saanud," lausus Truman.

Liisa Pulga sõnul ei saa ürituste korraldajad tihti aru, et töötasu ei ole näitleja jaoks tasku- või kommiraha, vaid sissetulek. "Nad arvavad, et kui meile meeldib tööd teha, siis ei ole väga hullu, kui mingi tasu jääb saamata. See on meie sissetulek, mille eest maksame pangalaenu ja lapse lasteaia toiduraha," ütles Pulk.

Kui näiteks vabakutselised Pulk ja Liiv on Trumani peale üpris verised, siis maestro Ehala on talle omaselt leebem ja andestab algajale produtsendile.

"Tunnen kaasa produtsendile, ma tean, et tal on praegu ka tervisehädad, mis on tõenäoliselt tingitud sellest kõigest, mis juhtus. Ja ma loodan, et ta paraneb ja et saab oma asjadega, olgu peale, kasvõi kümne aasta jooksul ehk ikkagi mäele," rääkis Ehala.

Truman: näen vastutust valitsusel

Trumani sõnul põhjustas muusikalikrahh talle raske depressiooni ja muutis pea töövõimetuks. Pankroti kursil tüürivad nii firma kui ka tema eraisikuna. Mees, kes on proovinud leida erinevaid lahendusi, sealhulgas kirjutanud palvekirju otse Kaja Kallasele ja Tanel Kiigele, ütles et juhtum näitab, kuidas koroonaajal jäetakse kultuurisektor külma kätte.

"Ma ei ole jätkuvalt võtnud otsuseks kuhugi ära joosta või võlgadest vabaneda. Ma ei oleks siin praegu, kui tuleksin valetama. Kui ma oleksin tahtnud selle asja ruttu ära lõpetada, siis ma oleksin ilmselt löönud 15. augustil pankrotiavalduse kohtusse," sõnas Truman ja lisas, et nägi vastutust eelkõige valitsusel. "Me tegutseme riigis teatud reeglitega, kus meile on antud võimalus teha ka äritegevust ja kuna me maksame riigile väga suure osa maksudeks, ka konkreetse projekti pealt on riigile maksud täies ulatuses makstud, siis on elementaarne, et riik mõtleb natukene ka oma ettevõtete peale."

Produtsent ütles, et ta ei saa enne selles valdkonnas edasi tegutseda, kui on saanud "Johnny" projekti rahaasjad sirgeks. Lauri Liiv pole aga endiselt kindel, kas oma raha kätte saab.

"Tore on uskuda ilusaid muinasjutte ja ma loodan, et äkki ta isegi mõtleb seda, aga kuskil mingisugune seitsmes meel ütleb, et äkki see nii päris ikkagi ei ole. Jõulud on läbi, imede aeg on läbi, aga tulevad uued jõulud," ütles Liiv.

Võlausaldajad ei usu muinasjutte seda enam, et hiljuti hakkas levima jutt, kuidas Truman otsib kaastöölisi uue muusikalise suurprojekti jaoks, seekord juba Tallinna lauluväljakul. Mees möönis, et töötab mitme uue ideega ja peamiselt selleks, et tulevikuprojektide kasumi arvelt vanad võlad ära maksta. Et aga tema ise ja ta firma on sisuliselt pankrotis, siis ühe võimalusena pakub ta, et ürituse korraldaks teine juriidiline keha – näiteks mittetulundusühing.

"See on absurd kuubis," ütles selle peale Siim Sareal. Ka Etko Vahenõmm tõdes, et ettevõtmine on hullumeelne. "Kas tulevad järgmised nii-öelda ullikesed, kes teevad selle ära ja kellele ta võlgu jääb? See on põhiline suurvõlgniku ootus, et ühest projektist saab järgmisesse hüpata, et eelmist ära tasuda."

Ehkki projekt oli finantsiliselt suur äpardus, ei pea Truman seda täielikuks läbikukkumiseks. "Veel kord, etendused ju toimusid!"