Oma kolme tööaasta jooksul on Kaisa kokku trehvanud umbes kümne jääkaruga. Kuigi üldjuhul on karud pelglikud, võib siiski juhtuda, et alati nii õnnelikult ei lähe. Karude ehmatamiseks kasutavad giidid signaalpüstoleid, Kaisal on seda tarvis läinud ainult ühel korral.

Polaargiidina juhib Kaisa ekskursioongruppe ning viib huvilisi Teravmägede tippudesse. Tavaline matk kestab 4-12 tundi. Küll aga ei tohi jääkarude pärast inimesed üksinda matkale minna, vaid kaasas peab olema giid, kes on varustatud relvaga.

Kaisa meenutas, et üheks huvitavamaks ja natukene hirmuäratavamaks kogemuseks peab ta matkapuhkust eraldatud hütis. Maja, mis nende grupile renditud oli, paiknes aga väga lähedal jääkarude elupaigale, mistõttu külastasid ka karud tihti hütti. Küll aga olid loomad inimestega juba nii harjunud, et ei hoolinud nende signaalpaukudest. Hirmuäratavaks tegi olukorra ka tõsiasi, et puudus telefonilevi ja lähim asutus oli mitmete kilomeetrite kaugusel.

"Läks pimedaks ja me teadsime, et karud ilmselt see öö ka tulevad. Nad tulid, aga ei lähenenud hütile nii palju, et me oleks pidanud hakkama tulistama," meenutas Kaisa.

"Planeerimist on Svalbardi matkade puhul hästi palju rohkem kui kuskil mujal," tõdes polaargiid ja lisas, et valmis peab olema igasugusteks seikadeks. Nendeks võivad olla näiteks saani purunemised või ööseks matkale jäämised.

Muidugi ei tehta allahindlust ka varustuse osas. "Päris palju varustust tuleb kaasa võtta," ütles Kaisa. Varustuse alla kuuluvad riided, GPS, satelliittelefon, lisakütus, küttepuud ja palju muud.

Enne polaargiidi ameti proovimist töötas Kaisa Põhja-Norras kelgukoerte giidina. Seal kuuliski ta Teravmägedes paiknevast töökohast. Võimalus teha pikki ekspeditsioone tõmbas teda kohe, ent meelt ei tee Kaisal kurvaks ka lühemad vahemaad.

Lisaks maagilisele loodusele üllatab Svalbard ka oma ilmaoludega. Nii tõdes Kaisa, et mõnikord on omaette katsumus minna kodust poodi. "Ma olen ekstreemsetes olukordades hästi rahulik," ütles ta ja lisas, et kui olukord nõuab kiiret mõtlemist, ja isegi teiste elude eest vastutamist, suudab ta säilitada selge mõtlemise.

Kaisa leiab, et üldiselt on rängad töötingimused arendavad. Raskematel hetkedel võivad tunded ka üle pea kokku lüüa. "Loodusega kooskõlas elades on see, et isegi kui ma lähen matkale, siis need emotsioonid kõiguvad võib-olla ekstreemsustesse tunduvalt rohkem kui igapäevaelus," tõdes ta.

Kolme aastaga on Kaisa suutnud harjuda ka polaarööga, mis tema sõnul ei vaja üldse pikka harjumisperioodi. "Svalbardis on lihtsalt normaalne elu osa, et sa hommikul paned oma pealambi pähe ja õhtul võtad peast ära."