"Me teame väga väikest osa kõigest, millega me Maal koos elame," märkis Lennuk "Ringvaates".

Rääkides sellest, kuidas on võimalik, et aastaga avastati nii palju uusi liike, märkis ta, et praegu toimub mikroliikide kirjeldamine, mida nad ei ole enne suutnud avastada või näha.

"On ka liike, kes elavad nii paksu vihmametsa sees või sügaval ookeanis, et me nendeni jõuame alles praegu oma tehnika ja uute meetoditega."

Mõningad uutest liikidest on näiteks uus seeneliik, mis leiti banaaniseemnest. "Tänapäeval enamik liike ongi sellised mikroliigid ja uusi seeneliike kirjeldatakse väga palju juurde." Ta lisas, et neid otsitakse näiteks mullaproovidest ja taimede lehtedelt.

Midagi halba see konkreetne seeneliik banaanile ei tee, lisas Lennuk. "Kuigi on teada, et need liigid, mis taimede sees kasvavad, on teinekord parasiteeriv."

Tapjatubakas on aga uus tubakaliik, mis tapab loomi, aga väikeseid loomi, nimelt putukaid. Seda, mis ta putukatega teeb, täpselt teada ei ole. "Lihasööjataimeks teda kuulutada ei saa." Aga Lennuk märkis, et kogu taime vars on kaetud pisikeste karvakestega, kuhu putukad kinni jäävad.

"See vajab uurimist, kas ta tarbib putukast saadavat toitu või see on kaitserefleks." Taim on pärit Austraaliast, mis koguti tee äärest seemnena.

Lennukil on nüüdsest ka omanimeline liblikaliik, mis püüti Filipiinidelt kilomeetri kõrguselt mägedest. "See ongi tavapärane, et teadlased panevad oma kolleegide järgi vahel liikidele nimesid," märkis Lennuk.