Tõnisson kinnitas, et nimevahetusest olenemata mängivad nad Noorsooteatris jätkuvalt nukkuda. "Kui vaadata meie repertuaari, siis me mängime sama palju ja võib-olla isegi rohkem nukkudega."

Ta märkis, et ta armastab nukuteatrit ja talle meeldib nukkudega mängida, aga meeldib ilma ka mängida.

"Küsimus on rohkem selles, et milliseid lugusid on nende kaasabil võimalik jutustada, milliseid imesid publiku ette tuua. Ma ei saa näidata, kuidas mu süda puruneb, aga neid vahendeid kasutades ma saan. Mõnda asja ei ole vaja välja öelda, mõnda asja saab lihtsalt näidata."

"Röövlitütar Ronja" jõuab Noorsooteatri lavale sel nädalavahetusel. Ühe nuku liigutamiseks läheb Tõnissoni sõnul vaja kolme inimest, vahel isegi annavad nukule hääle mitte üks, vaid kaks-kolm näitlejat, aga ka kümme, kui vaja.

"Sõltub tegelasest."

"Röövlitütar Ronja" on käinud Tõnissoniga kaasas lapsest saati. "Mulle meeldib visuaalsuse juures lisaks kolm põhiteemat. Esiteks on see väga ilus lugu. Selles loos areneb väga suurelt ja ilusasti isa ja tütre suhe koos tütre nooreks inimeseks kasvamisega," kirjeldas ta.

"Teine asi on sõbrasuhe – Ronja ja Birki suhe, ja kolmas on keskkond. Mind väga inspireerib see loodus, mille keskel Ronja üles kasvab ja kuidas tal sellega toime tuleb. See küllaltki karge ja karm."

Trupis on kokku 13 inimest – nukke on palju, näitlejaid on niisamuti palju. "Röövlitütar Ronja" meeldib talle ka seetõttu, et see andis võimaluse tuua trupi kokku. "Ma ei mäleta, millal meil viimati oli lavastus, mis nii palju meie trupist kokku tõi."

"Röövlitütar Ronja" jõuab esietendusi tuleval pühapäeval, 6. veebruaril.