Talvised järved meelitavad kohale jääsukeldujaid
Jäätunud veekogud ei ole rõõmuks ainult uisutajatele ja kalameestele. Kuigi sukeldumine on peamiselt sooja aja spordiala, siis igal talvel käib julgete entusiastide punt Eestis ka jääsukeldumas. Paksu jää all on veemaailm hoopis teistsugune kui suvisel ajal.
Saadjärvele kogunenud mehed ei puuri endale auku kalapüüdmiseks, nende plaanid on hoopis suuremad. Kõigepealt tuleb aga jäässe teha kolm väikest auku ning siis saagida välja juba auk, millest koos ballooniga läbi mahuks.
"Vee peal poolteist tundi augu tegemine, tavaliselt nii ta läheb. Sõltub muidugi jää paksusest. Võtab võhmale, sellega saab hea sooja sisse. Kui vee alla minna, siis esimene viisteist minutit ei ole üldse probleemi," ütleb sukeldumisinstruktor Janek Press.
Suur sõõr tuleb jääle teha aga selleks, et kui midagi juhtub ja köis peaks sukelduja küljest lahti tulema, aitavad need veepealsed ringid sukeldujal navigeerida ja näitavad suunda, kus asub auk, et turvaliselt välja jõuda.
Sukeldujate sõnul on plusskraadidega ja tuulevaikne ilm ideaalne. Vee temperatuur on umbes üks kraad, mistõttu on meestel kuivülikonna all veel mitu paksu kihti.
"Vaade oli super. Vesi on puhas, selge. Lõpus natuke ajasime segamini, aga vaade ja need rajad, mis me lükkasime, on ikka päris ilus," kirjeldas hobisukelduja Rainer.
Päeva ilmselt põnevaim leid oli kümne meetri sügavusel seisnud ja karbikolooniaga kaetud mannekeeni pea.
Talv annab võimaluse koopasukeldajatele, sest kui Eestis on veealuseid koopaid vaid üksikuid, siis talvel muutuvad järved omaette koobasteks. Enamik hobisukeldujaid piirdub siiski sooja ilmaga, ent üksikud entusiastid koolitavad sel talvel ka teisi alustavaid jääsukeldujaid. Näiteks Erwan käis ballooniga jää all juba seitsmendat korda.
"Siin on tõesti nii vaikne, nii rahulik. See on nagu taevas," kirjeldab Erwan.
Toimetaja: Merilin Pärli