"Kõige sagedamini arvatakse, et tegemist on kunstlillega, pakutakse ka martsipani, aga seda, et need on seebist, tavaliselt seda ära ei arvata," tõdes Grauberg "Ringvaatele".

Samas ei soovita ta neid seepe mingil hetkel näiteks käsipesuks kasutusele võtta, sest kui seep on pikalt olnud lilledena kasutusel, siis jõuab ta ära kuivada ega ole kasutamiseks enam mugav.

Seebimassi, millest suveniirseepe saab teha, avastas Grauberg enda jaoks veidi enam kui kaks aastat tagasi. Esialgu valmistas ta vigurseepe sõpradele ja sugulastele kingitusteks, siis aga leidis seebist lilled ja buketid. Kõike seda õppis ta veebikoolitustelt.

"Praegu on see veel päris uus asi. Inimene tavaliselt ei oskagi tahta neid bukette ega sellist koolitust soovida, sest ta ei tea, et selline asi on olemas."

Seep, mida ta lillebukettide tegemiseks kasutab, on täiesti tavaline ja seda ostab ta kiloste plokkidena. Poolest liitrist seebist tervet buketti ei saa, ühe buketti jaoks kulub Graubergil umbes kolm korda korda sama palju sulatatud seepi.

Erialaselt on Grauberg tegelikult füsioterapeut, kuna aga üha rohkem on neid, kes tahavad tema käe all õppida seebist lillebukette tegema, võtab seebifloristika ühe suurema osa tema ajast. Graubergi sõnul on inimeste lemmikud pojengid, kevadootuses ka sirelid.

Ta tunnistas, et juba esimesed lilled, mis inimesed koolitustel valavad, tulevad välja väga kenad, aga kui tahta, et need näeksid välja ka loomulikud, siis selleks on omaette tehnikad.

"Seda tuleb õppida. Meie eesmärk on, et lill oleks võimalikult naturaalne ega oleks aru saada, et ta on seep. Tehnikate õppimine, et lill oleks võimalikult naturaalne, võtab aega." Samuti tuleb osata seada ka buketti.

Seebist ei valmista Grauberg siiski ainult mitte lillebukette, vaid ka näiteks torte. "Koogitegemine mulle meeldib, see on põnev." Ta tõdes, et ta ei näe selles valdkonnas endal piire, et ta justkui kõike juba teab ja midagi enam õppida ei ole. "See võlub kõige rohkem."