Priit Pius oli 15-aastane, kui tal diagnoositi esimese tüübi diabeet. Aasta varem avastati see tema kaksikvend Märdil, mistõttu oskas Priit seda natukene isegi oodata. Küll aga sõnas näitleja, et pärast haiguse tuvastamist muutus tema igapäevaelu drastiliselt.

Kuigi esialgne šokk oli siiski suur, tõdes Pius, et kindlasti oli abiks tõsiasi, et on haigust koos vennaga põdenud. "Meil on võib-olla lihtsam rääkida sellest omavahel," sõnas ta ja lisas, et igapäevast masendust nii tema kui ka vend haiguse tõttu ei tunne.

Pius meenutas, et aastaid tagasi pidi ta veresuhkrut mõõtma ligikaudu 20 korda. Tol ajal võeti proov tavaliselt näpu otsast. "Nad nägidki välja nagu sõelapõhjad," kirjeldas näitleja enda sõrmi.

Pärast diagnoosi saamist pidi Pius endale süstima insuliini pen-süstlaga. Näitleja tõdes, et pidi seda tegema umbes kümme korda päevas. "Kui ma midagi söön, siis enne söömist ma pean süstima," rääkis ta. Samuti peab ta jälgima ka veresuhkru taset ning vajadusel seda korrigeerima.

Nüüd on tänapäevane tehnoloogia jõudnud aga nii kaugele, et loodud on lausa glükoosimonitor, mis kuvab inimese telefoni reaalajas informatsiooni tema näitude kohta. Vastavaid andmeid saab telefoni inimese kõhul või õlal paiknevast sensorist, mida peab vahetama iga kümne päeva tagant. "See sensor mõõdab 288 korda päevas."

Vastavalt sensorilt saadud info järgi kujuneb diabeetiku elukvaliteet. Alates selle aasta algusest saavad kõik esimest tüüpi diabeedi põdejad haigekassa toetusel sama aparaadi ka endale soetada. Piusi sõnul on see suurepärane, et riik abivajajatele vastu tuleb.

Lisaks on aparaadil olemas ka mitmesuguseid lisafunktsioone, mis võivad inimesi keerulistes olukordades aidata. Nii saab seadistada endale sealt vastavaid alarme ning vajaduse korral teavitab aparaat selle kasutaja lähedast ohtlikust olukorrast.

Pius tõdes, et aparaat on abiks ka tema töökohal. Kui varem võis Pius olla laval mitu tundi ning ei teadnud enda terviseandmetest midagi, siis nüüd saab ta lühikeste pauside ajal telefonist enda suhkrutaset jälgida.