"Ma pean tõenäoliseks seda, et pesukaru on vabadusse pääsenud, lahti lastud või ise põgenenud puuri- või lemmikloomana," rääkis Tõnu Talvi "Terevisioonis".

Pesukaru tunneb end Talvi sõnul hästi uues maailmas. Ta on Põhja-Ameerika loom, kõigesööja ja väga laia toiduspektriga. "Rebasest ja kährikust erinevalt kasutab ta väga palju vertikaalset eluruumi ehk saagi otsimisel, põgenemisel või uudishimust ronib ta mööda puid, ehitisi ja hooneid," sõnas mees.

Talvi sõnul on meil endil näited olemas, mida inimese rumalusest, naiivsusest ja lihtsameelsusest loodusesse lastud võõrliigid korda saata võivad. "Ameerikast või Aasiast toodud vähid, karuputk, ameerika naarits, lusitaania teetigu," loetles mees invasiivseid eksoote, kes meie kohalikud loomad ja taimed välja tõuganud.

Talvi tõdes ka, et varem või hiljem on võimalus, et pesukaru end Eesti loodusesse siiski elama sätib. "Ta on meie lähiümbrusesse teadlikult inimeste poolt sisse toodud - kas eksoot või mälestus kodumaalt, nagu toodi ta näiteks Prantsusmaale USA sõjaväebaasidesse 20. sajandi esimesel poolel või Saksamaale lihtsalt põneva loomana. Venemaale toodi loom paljudesse kohtadesse kui võimalik karusloom. Võiksime sellest ise siiski hoiduda," ütles Talvi.

Ehkki looduses on suhted keerukamad ja mitmekihilisemad, ütles Talvi enda toodud näidetele toetudes, et meie kohaliku ökosüsteemi ja koosluse suhted võib pesukaru sassi lüüa. "On ta siis peremeheks erinevatele parasiitidele, on see konkurents toidule või inimesega suhtlemine. Ta on hästi konflikte põhjustav liik - ronib hoonetesse ja kahjustab neid."

Pesukaru on tema sõnul territoriaalne, sotsiaalne ja õppimisvõimeline, aga paraku ka tüüpiliste invasiivsetele võõrliikidele omaste tunnustega. "Kui asi käest läheb, võib ta meile suuri probleeme, konflikte ja arusaamatusi tekitada," tõdes Talvi.