"Ma olen üsna lapsik. Mulle tundub, et maailm on hästi tõsine, aga mina väga ei mõtle ega analüüsi, vaid teen nagu tahan," ütles Indrek Kõverik "Vikerhommikus".

15 aastat tagasi kutsuti Tallinnas töötanud mees Narva kutseõppekeskusesse peakokaks, sealt saigi alguse elu piiri ääres. "Kui praegu on Narva populaarne koht, siis toona tundus see tohutult jabur. Ma mõtlesin, et see ongi nii jabur, et sellega lihtsalt peab tegelema," rääkis mees.

Oma sõnul väldib ta Eesti restoranide külastamist, sest kardab, et hakkab kedagi kopeerima. "Ma käin palju Euroopa restoranides ja siis saan pettumuse osaliseks. Näen, et kombinatsioon on hea, aga asi pole õnnestunud ja siis teen selle enda jaoks selliseks, mis minu arvates sobib. Ebaõnnestumised võivad olla palju huvitavamad kui õnnestumised," ütles Indrek.

Ida-Virumaale kohaselt on pea igas teises Indreku roas silmud. "Kui töötasin kutseõppekeskuses, panime töötajatega pundi kokku ja ostsime tohutu koguse silmu. Mu enda rekord on pooleteise päevaga teha 196 kilogrammi silmu," rääkis ta ja lisas, et kui tohutul hulgal neid ära suuta rikkuda, siis lõpuks hakkab ka nende valmistamine välja tulema. Eesti ei ole tema sõnul teps mitte ainus silmumaa, ka Prantsusmaal on need väikesed veeloomad au sees, silmualasid on veel Põhja-Soomes ja Lätis ning Leeduski neid armastatakse.

Indrek tõdes, et praegune aeg on restoranipidamiseks raske, aga ta ei viitsi enda sõnul kiruda ega nutta. "Küll me kuidagi hakkama saame." Samas ei soovi ta kaasa minna ka uue aja trendiga söögi koju tellimist pakkuda. "Ma olen vanakooli mees. Kui vaatame tulevikuperspektiivis, siis miks inimestel üldse tekib tahtmine sinu juurde puhvetisse tulla, kui saab toidu koju tellida? Õpetame inimese välja, et ta enam sinu juures ei käiks. Mina tahaks pakkuda emotsiooni," tõdes ta.