78 aastat hiljem leiti Anne Franki perekonna reetur

Video: ERRFoto: ERR

"Ringvaates" oli külas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja Indrek Riigor, kes valgustas juudilapse Anne Franki elusaatust. Nüüd on avalikkusele jõudnud uus informatsioon isikust, kes võis perekonna ligikaudu 80 aastat tagasi võimudele reeta.

Anne Frank oli juudi päritolu tüdruk, kelle pere põgenes Hitleri võimuletuleku ajal Saksamaalt Hollandisse. Ajal, mil Saksamaa vallutas Hollandi ning pihta hakkas suur juutide represseerimine, suutis Frankide perekond olla kaks aastat võimude eest varjul enne kui nad reedeti.

Oma 13. sünnipäevaks sai Anne Frank endale päeviku, kuhu ta tegi sissekanded oma igapäevaelust. Kirjutamist alustas tütarlaps mõned nädalad enne perekonna varju pagemist, ent suurem osa tema märkmetest pärineb siiski ajast, mil nad ennast võimude eest peitsid.

"Tegemist on hästi inimliku, hästi empaatilise looga," ütles Riigor ja lisas, et kui perekond peidupaigast avastati, saadeti nad koonduslaagrisse. Kahjuks ei suutnud laagri tingimustega hakkama saada Anne Frank ning tema ema ja õed, kes seal surid. Küll aga sai laagrist vabaks isa, kes leidis tütre päeviku ja otsustas selle avaldada.

Nii on ajalooõpetaja sõnul saanud Anne Frankist holokausti üks tuntumaid lugusid. Tänaseks on tüdruku päevikut tõlgitud 70 keelde ning seda on trükitud ligikaudu 30 miljonit eksemplari.

Küll aga on 78 aasta jooksul üritatud välja selgitada isik, kes reetis Anne Franki perekonna. Uue uurimistöö tulemusena jõuti jälile, et reetja võis olla samuti juut. Väidetavalt oli tegemist advokaadi Arnold van den Berghiga.

"Tegemist oli Amsterdami juudi nõukogu mõjuka isikuga, kes tegelikult tegi natsidega koostööd," rääkis Riigor ja lisas, et uuringust on selgunud, et enda perekonna päästmiseks pidi van den Bergh üles andma Frankid. Kuna Anrold van den Berghi perekond pääses surmast, on see alust andnud arvamustele, et just tema võis olla Frankide reetur.

FBI uurijad alustasid menetlust ning uurisid van den Berghide suhteid ja jõudsid järeldusele, et tegemist võis kõige kindlamalt olla reeturiga. Nii avaldas Riigor, et mitmed allikad väidavad, et pärast koonduslaagrist pääsemist teadis Anne Franki isa väga täpselt, kes tema perekonna üles andis, ent ei avalikustanud seda inimest.

"Päris kindlasti ei olnud tegemist vihakuriteoga. See ei olnud juudivastane aktsioon, vaid pigem oli see enese päästmiseks tehtud aktsioon," arutles Riigor ja lisas, et see võis olla üks põhjus, miks Franki isa ei soovinud van den Berghi reeta.

Anne Franki päevikut peab ajalooõpetaja oluliseks mõistmaks seda, mis tol perioodil toimus. Küll aga ei ole see lihtsalt kirjeldus sõjakoledustest, vaid pigem heidab pilgu sellele, kuidas noor inimene üritab mõista maailmas toimuvat. "See aitab meil aru saada sellest, mis tegelikult sel ajal toimus."

Lisaks leiab Riigor, et tegemist ei ole Anne Franki loo lõpliku lahendusega ning tulevikus võib päevavalgele tulla hoopis teistsuguseid versioone.

Toimetaja: Lisete Tagen

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: