"Jaapanlastel on võimalik väga pikalt ja ilusti rääkida ilma mitte midagi ütlemata," sõnas Maarja Yano, lisades et Jaapanis ongi see suhtlusviisiks ning osa sotsialiseerumisest. "Kui rääkida sellest, mis on tähtis ja oluline, siis selle saab lühidalt kokku võtta."

Yano sõnul võtab aastaid, et jaapani kultuuri aimama hakata. "Tasub minna ja vaadata, jälgida, kuidas ühiskond ja maailm seal tundub, aga mitte peale lennata," soovitas naine.

Tema sõnul on jaapanlasele hoiakuna teine inimene alati tähtsam kui ta ise. "Iseenda kiitmine on täielik tabuteema, isegi ümber nurga ja tasakesi enda kiitmine, keegi kunagi ei tee seda. Alati öeldakse, et räägime hoopis sinust," sõnas Yano ja tõdes, et see on omamoodi sümpaatne. "Vestlustes püütakse leida harmoonia, milles kõik osalevad. Teema on vestluse keskel, mitte ühe inimese peas."

Ühest küljest on Jaapani ühiskond harmooniline, teisalt on seal Yano sõnul ka palju enesetappe. "Ennast tuleb vaos hoida. See, mis sa välja näitad ja mis sa ise sisemuses oled, on Jaapanis hästi selgelt eraldi ja võib psühholoogiliselt kehvasti mõjuda," ütles ta.

Neljandat korda korraldatakse Eestis laste haikukonkurssi, mille teemaks on tänavu linnad. Haiku on jaapani luuletus, mis koosneb viiest, seitsmest ja jälle viiest silbist. "Haiku on justkui ühe hingetõmbe pikkune. Üks hea Twitteri säuts on nagu üks hea haiku - see võtab nutikalt kokku hetke meeleolu ja tähelepaneku," rääkis Yano ja võrdles seda ka Instagramis levivate meemidega. "Haiku on aastasadu olnud samas funktsioonis," lisas ta.