Tallinna loomaaed aitab külastajate toel sumatra ninasarvikuid ja manuleid
Tallinna loomaaia külastajad on andnud panuse, et sumatra ninasarviku populatsioon jääks ellu ning kaslaste sugukonda kuuluva manuli arvukuse kohta saaks rohkem informatsiooni.
Kolm aastat tagasi algatas loomaaed programmi "Euro loodusele tagasi", mille raames saavad külastajad tavapärasele loomaaia piletile vabatahtlikult euro juurde lisada. "2019. aastal saime nii kokku 24 000 eurot, mis läks Austraalia tulekahjudes kannatada saanud loomade toetuseks," rääkis Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran "Ringvaatele". Järgmisel aastal andis pandeemia projektile põntsu ja summa jäi 6000 euro kanti. Eelmisel aastal aga koguti sumatra ninasarvikute ja manulite heaks 30 175 eurot.
Sumatra ninasarvikuid on tänaseks alles jäänud 80 isendit. Tallinna loomaaia liigikaitse spetsialisti Karmel Ritsoni sõnul loodi loomade päästmiseks 35 aastat tagasi varjupaik. "Kuna need 80 ninasarvikut elavad väikestes isoleeritud populatsioonides, siis on vaja üksikud isendid tuua varjupaika, et anda neile võimalus paljuneda," sõnas Ritson. 35 aastaga on varjupaigas sündinud vaid kaks isendit, mis näitab, kui raske on sumatra ninasarviku populatsiooni säilitada. "Tõsiseks probleemiks on ninasarvikud, kes on väga kaua olnud liigikaaslastest eemal. Kui emased ei ole pikalt saanud paljuneda, muutuvad nad paljunemisvõimetuks," ütles Ritson.
Tiit Marani sõnul on sumatra ninasarviku puhul tegemist erakordselt põneva loomaga. "Ta on ninasarviku kohta väike ja karvane ning talle meeldib olla poristes kohtades ja püherdada nagu metssiga," kirjeldas Maran looma.
Ritsoni sõnul on veterinaarne töö, mis ninasarviku tiinuse alla pannakse, suur ja kulukas. "Nende tiinus kestab 16 kuud ja terve see aeg loomi jälgitakse. Enamasti on emaste probleem, et nende tiinus katkeb liiga vara."
Manulit kutsub Tiit Maran pahuraks võrukaelaks. "Ta on hästi tore loom - vaatab inimestele otsa ja on pahura näoga," ütles mees.
Kui sumatra ninasarvikute puhul teatakse nende arvukust hästi, siis manulite puhul ei ole see kindel, mistap soovitaksegi programmi abil seda professionaalselt kaardistada.
Ka tänavu keskendub programm sumatra ninasarvikutele ja manulitele. "Liigikaitseliste projektide puhul on tähtis, et neil oleks pikaajaline rahastus," selgitas Maran.
Toimetaja: Karoliina Tammel
Allikas: "Ringvaade"