Tiit Pruuli filmist "Põgenemine": kokku on võetud suur inimlik traagika

Foto: ERR

Üks suurimad tänavusi Oscari lootusi on dokumentaalfilm "Põgenemine", mis räägib loo ühe afgaani põrgulikust teest vabasse maailma. Küll aga on filmil seos ka Eestiga, mida käis "Ringvaates" tutvustamas reisisõber Tiit Pruuli.

Filmi esilinastus toimus möödunud aasta veebruaris ning praeguseks on linateos võitnud juba ohtralt auhindu. Tiit Pruuli sõnul ei ole üllatav, kui peagi saab "Põgenemine" ka Oscari.

Tegemist on animeeritud dokumentaalfilmiga. "Selles tegelikult ei ole midagi nii päris uut ka," tõdes Pruuli ja lisas, et isegi Eestis on tehtud sellise lahendusega dokumentaalfilme.

Küll aga tõdes Pruuli, et "Põgenemises" esineb päris mitu erinevat kihti. Seda nii filmikeeles kui ka sisus.

"Selles loos on väga hästi kokku võetud suur inimlik traagika," sõnas Pruuli ja lisas, et kui esmapilgul tundub, et tegemist on muinasjutuliku joonisfilmiga, muutub vaadates selle sisu. Nii kajastatakse linateoses näiteks riiklikku jõhkrust, aga ka Afganistani eluolu 1980. aastatel.

Film jutustab loo poisist, kes on sunnitud oma perega Afganistanist põgenema. Poisi teekonnal mängib oma rolli ka Eesti. Küll aga ei ole Eestit kajastatud filmis sugugi positiivses võtmes. "See on paratamatu 90ndate aastate algul," sõnas Pruuli ja lisas, et eestlased ei peaks seda kriitikat niivõrd hinge võtma.

Pruuli lisas, et 1990. aastatel oli tavapärane, et mitmed Venemaa inimsmuugeldajad kasutasid Eestit selleks, et pääseda edasi Rootsi või Taani. Nii võttis ka Eesti piirivalve kinni filmi peategelase ning ta saadeti tagasi Venemaale.

Lisaks mainis Pruuli, et film koosneb erinevates fragmentidest ja selle peategelane Amin ei soovi kõike oma elust meenutada. Nii on Pruuli mõistes täiesti arusaadav, et Amin, kes on läbi elanud mitmesuguseid katsumusi, ei taha neid uuesti meenutada. Samuti on keeruline ka Amini kohanemine uue koduriigi kultuuriga.

Loo teeb Pruuli sõnul väga inimlikuks tõsiasi, et Amin otsustab enda kogemused lõpuks ikkagi hingelt ära rääkida. Nii valgustab ta sellest enda taanlasest sõpra, kes teeb sellest ka filmi.

Lisaks tõstatab "Põgenemine" Pruuli arvates olulisi küsimusi. Näiteks võib vaataja mõtiskleda selle üle, kas põgenik saab ennast tuhandete kilomeetrite kaugusel uuesti koduselt tunda. Küll aga leiab Pruuli, et tema arvates on see täiesti võimalik. "See film on üks näide sellest, kuidas suurte kaotuste hinnaga see on võimalik," tõdes ta.

Lisaks rõhutas Pruuli, et ilmselt on lähiaastatel oodata ka Eestisse rohkem põgenikke. "Kuni Eestil ei ole ühtegi adekvaatset sisserännupoliitikat suudetud välja töötada, võime me olla samasuguse ebamugava olukorra ees nagu aastal 1993, 1994, kus me ei teadnud, mida nende õnnetute inimestega teha."

Toimetaja: Lisete Tagen

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: