Vana-aastaõhtu soovisid Mart Juur ja Andrus Kivirähk mööda saata eestlaste traditsioonilisi kombeid järgides. "Tahaks ennustada, tahaks kuradit välja kutsuda, tahaks vaime ja tonte näha," ütles Andrus Kivirähk.

Saatesse oli külla kutsutud kultuuriloolane Marju Kõivupuu, kes tutvustas vanade eestlaste traditsioonilisi kombeid. Nii selgus, et vana-aastaõhtul oli talurahval olulisel kohal järgmise aasta ennustamine. Selleks, et uuel aastal oleks viljasaak priske, käisid taluperemehed aasta viimasel õhtul raputamas koduaia viljapuid ja pähklipõõsaid. "See pidi tähendama seda, et järgmine aasta on õunapuudel palju õunu," rääkis Kõivupuu. 

Tuleviku ennustamisel kasutasid vanad eestlased veel ka küünlavaha või tina. Kõivupuu teadis rääkida, et küünlavaha valamisel oli oluline vaadata tekkinud objekti varju. Ka armastas talurahvas suunduda aasta viimasel ööl metsa ning kuulata hääli. Häälte järgi teadis rahvas, mis tulevane aasta neile toob.

Muidugi ei saadetud aastat ära ilma uhke pidulauata. Kui tänapäeval on levinud, et söömist alustatakse külmlauast, siis Kõivupuu sõnade kohaselt see vanasti nii ei olnud. "Toodi ikka ette tõhus seapraad," rääkis Kõivupuu ja lisas, et külma toitu vanasti talupidamistes ei olnud. Kõivupuu sõnul pidi toit olema selline, mis annaks inimestele rohkesti energiat.

"Ega Vargamäe Andres poleks rosoljega põldu kündnud," lisas Kivirähk.