"Ma olen paljudele noortele teatrit soovitanud, sest see on hea asi, mis paneb mõtlema, analüüsima, asju pulkadeks lahti võtma ja mõtestama. Mulle ei õpetatud seda koolis kunagi, aga teatriõpetus seda andis," ütles näitleja Mart Müürisepp Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...". "Ma olen tänu sellele nii palju kasvanud. See tegi minust normaalse inimese, tulin maa peale tagasi."

Noorena pikalt jalgpalli mänginud Mart oli veendunud, et temast saab jalgpallur. Nii aga ei läinud, sest armastus teatri vastu tuli vahele. Kooliajal saigi prioriteediks näitlemine. "Minu vabandus sellele, et ma ei viitsinud matemaatikat ja füüsikat teha ning hinded ei olnud kõige paremad, oli korraldamine ja esinemine. Ma olin selleks hetkeks enda jaoks leidnud teatri ja käisin ka direktoriga vestlemas, sest hinded olid halvad," sõnas Mart. Enda sõnul sai ta tänu konkreetsetele õpetajatele, kes temas potentsiaali nägid, üldse kooli lõpetatud.

Teater töötas toona koolistressi maandajana. "Kõik tundus nii fataalne ja oluline, mured olid sel hetkel nii suured. Iga probleemiga mõtlesin, et elu on läbi, aga siis ei teadnud, et kõik läheb edasi ja pole mõtet muretseda. Teater oli see, mis stressi maandas," ütles Mart.

Mardi suureks mõjutajaks on olnud ema Tiina, kes saatis poisi nii jalgpallitrenni kui ka esimeses klassis Revalia poistekoori laulma. "Mul ei olnud erilist esinemise tahtmist, olin ikkagi suhteliselt häbelik kuni 13. eluaastani, kus toimus mingi muutus. Olin avatum, hakkasin lollitama ja klouni mängima," meenutas ta.

Mõte näitlemisest tekkis Mardil "Harry Potteri" ja "Sõrmuste isanda" filme vaadates. "Ma ei tea, kust see enesekindlus tuli, aga mõtlesin, et ma võiksin täpselt samamoodi või isegi paremini mängida. Siis sain aru, et äkki peaksingi proovima."

Nii läkski Mart Eesti noorsooteatri noortestuudio katsetele ja on juba 13 aastat selles teatris mänginud. "Ma oleksin võinud olla koolist välja visatud tüüp ja kes teab, mis oleks saanud. Mul on siiralt hea meel, et õpetajad käivad etendusi vaatamas ja on kursis kõigega, mis toimub. Eks nad said ise ka aru, et tegid õige otsuse," ütles Mart.

Näitleja tõdes, et tunneb tänases segases maailmas, et on end veidi ära kaotanud. "Kunagi arvasin, et mõistan end - kui olin 20, siis arvasin, et tean kõike, mul on kõik selge ja tunnen ennast. Nüüd on asi vastupidi läinud, ma ei saa mitte midagi aru. Kogu see maailm, kus me elame, on nii segaseks läinud. Ma ei tea, mis on õige ja mis vale. Natuke rohkem on iseenda ära kaotamise tunnet. Kas see tuleb vanusega või olin kunagi nii rumal, et arvasin, et tean kõike? Tõenäoliselt see nii oligi, nüüd ma ei tea enam mitte midagi. Eks enesekindlus ja kahtlus käivadki käsikäes," rääkis Mart.