Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juhi Mariliis Jäägeri sõnul on eriti üllatav, et aastatega on vähenenud kinkide arv, mida tehakse. "Viis-kuus aastat tagasi tehtud uuringutega võrreldes tehakse nüüd paar kingitust vähem. Tundub, et inimesed käivad kas vähem läbi või tehakse üks suurem kingitus. Väga tore on, et inimesed väärtustavad rohkem mittemateriaalseid asju – soovitakse, et saaks üheskoos jõulude ajal kokku, sest võib-olla eelmisel aastal ei saadudki. Hinnatakse rohkem ka isetehtud kingitusi," ütles Jääger raadiosaates "R2 Pulss".

Keskmiselt kulutatakse kingitustele 51–200 eurot, kusjuures kulutavad rohkem ja teevad suuremaid kingitusi mitte-eestlased, kes tähistavad rohkem ka aastavahetust.

Enim tehakse jõulukinke, mille maksumus jääb 11–20 euro piiresse. Naised teevad rohkem kingitusi, mehed jätavad selle aga tihti viimasele hetkele ning nende kingitused ei pruugi olla nii läbimõeldud.

14 protsenti vastanutest soovib asjade asemel saada kingituseks elamusi – teatri- ja kontserdipileteid, spaapakette või reise.

"Kõige rohkem ostetakse kingitusi kaubanduskeskustest. Paljud ostavad spontaanselt – lähevad, vaatavad ja mõtlevad inimese peale ning siis valivad välja. 44 protsenti vastajatest ostavad kingitused e-poest," sõnas Jääger.

Naise sõnutsi jagunevad inimesed kaheks: ühele osale on jõuluaeg rahaliselt keeruline ning tehakse teistmoodi kingitusi, teine osa kulutab jõuludele ja aastavahetuspidustustele rohkem kui varem.

Tööandjalt soovitakse lisaks rahale või preemiale ka kinkekaarte. Inimesed soovivad ka jõuluaegset koosviibimist. "Üllatus oli, et jõuluüritust taheti rohkem kui kinkekaarti. Annab tunda, et peod on ära jäänud ja tahetakse üksteist näha," rääkis Jääger.

71 protsenti vastajatest ütles, et nad ei pane jõulukingituseks varem raha kõrvale, umbes kümnendik hakkab sellele aga varem mõtlema. Sel aastal ei plaanita ka aastavahetuse jaoks suurt kulutada ja üritusi teha.

Uuringu korraldas Turu-uuringute AS veebi teel ja selles osales üle 800 inimese.