ERR-i kanalid tähistavad mahuka eriprogrammiga ringhäälingu 95. aastapäeva
18. detsembril möödub 95 aastat ringhäälingu algusest Eestis. Rahvusringhäälingu kanalid pühendavad pikale ajaloole mahuka eriprogrammi ja toovad kuulajate-vaatajate ette legendaarsed tegijad ning märgilised hetked viimasest 95 aastast.
Vikerraadio
Vikerraadio pühendab ringhäälingu 95. aastapäevale Enn Eesmaa autorisaate "Ringhääling 95. Olnud olevik", mille kaht esimest osa saab järele kuulata Vikerraadio kodulehel ja kolmas osa jõuab kuulajateni 18. detsembril kell 14.05. Kolmeosalises saatesarjas kõlavad meenutused Eesti raadio sünniloost, sõjapäevist, taasiseseisvumisest ja ka Eesti Televisiooni menukatest saadetest läbi aastate.
17. detsembril kell 14 vahendab Vikerraadio koos Kuku raadio ja Retro FM-ga ringhäälingu 95. aastapäevale pühendatud erisaadet ERR-i uudistemaja 1. stuudiost. Otsesaates antakse üle Eesti Ringhäälingute Liidu traditsiooniline Kuldmikrofon ja Eesti Rahvusringhäälingu eriauhind. Saadet juhivad Margus Kamlat Raadio 2-st ja Kristjan Gold Kuku raadiost. Muusikat teevad Liisi Koikson, Erki Pärnoja ja Marti Tärn. Videoülekannet saab jälgida ERR.ee portaalis.
Aastapäeva puhul toob Vikerraadio läbi nädala kuulajateni ka Raadioteatri värske lühilugude sarja, mis pakub uudiseid sellest, mis juhtus Eesti ringhäälingu sündimise päeval, 18. detsembril 1926. Ühelt poolt lasevad need meeleolukad palad tõdeda, et aastakümnete möödudes on Eestimaal ikka samasuguseid probleeme, ent õnneks on nii mõndagi ka pöördumatult minevikku jäänud ja nüüd saame selle peale lausa naerda. Selle päeva Päewalehe artikleid, teateid ja kuulutusi loevad Peeter Tammearu ja Laura Kalle, sarja helirežissöör on Külli Tüli.
11. detsembri saates "Kajalood" vestles Kaja Kärneriga rohkem kui 40 aastat muusikaelu kroonikat ja muusikute portreesaateid teinud Eesti Televisiooni toimetaja ja saatejuht Eeva Potter. Ta meenutas, kuidas tehti muusikasaateid enne videokaamera-ajastut, kuidas on telerežii aastakümnetega arenenud ja mida praegu ETV-st vaatab.
Ringhäälingu sünnipäeval, 18. detsembril kannab "Kajalood" alapealkirja "Ma olin raadiolaps!" Kunagise Lasteraadio lapssaatejuhid nõustusid taas raadiomajja tulema ja rääkima, kuidas pool sajandit tagasi lastesaateid tehti. Kaja Kärneri saade on eetris igal laupäeval kell 12.05.
"Päevatee" saade vaatab ajas tagasi ja meenutab, kuidas tehti raadiot aastakümneid tagasi. 11. detsembril oli "Päevatee" külaline Mari Tuulik, kes töötas Eesti Raadios 35 aastat, 10 aastat RAMETO-s ja 25 aastat kuuldemängude toimetajana.
18. detsembril on "Päevatee" saates külas eluaegne helirežissöör ja helioperaator Virve Pulver, kes on töötanud Eesti Raadios kõikides toimetustes: laste- ja välissaadetes, põllumajandus- ja propagandasaadetes, uudiste- ja muusikasaadete toimetuses. Ülle Karu saade on eetris igal laupäeval kell 16.05.
"Eesti lugu" vestles 11. detsembril Olav Osoliniga ja teeb seda ka 18. detsembri jätkusaates. Kuldmikrofoni omanik aastast 2019 Olav Osolin meenutab saadetes oma tööaastaid Eesti Raadios, mis olid täis lõbusaid juhtumisi ja põnevaid kaasteelisi, meie ajakirjanduse- ja kultuuriloos olulisi tegijaid. Piret Kriivani saade on eetris igal laupäeval kell 13.05.
Klassikaraadio
Klassikaraadio ringhäälingu 95. aastapäevale pühendatud programmis on eriline koht inimestel, kelle pühendumusel püsib praegune raadio. 13. detsembriga algaval nädalal teevad saateid diktorid 1980. ja 1990. aastatest. "Klassikahommikut" juhivad argipäevadel kell 7-9 unustamatud raadiohääled Helgi Ilo, Age Raa, Sirje Eesmaa, Härmo Saarm ja Urmas Liiv. Saatekava teadustab sel nädalal Margus Hunt.
Kultuurimagasinis "Delta" mängitakse argipäeviti kell 13 muusikat seekord eetrisse lausa otse stuudiost, nagu raadio algusaastatel. Muusikalisi vahepalu esitavad solistid ja ansamblid, intervjuude vahele kõlab laul, mandoliini- ja klaverimäng ehedalt ja kohapealt.
Ringhäälingu sünnipäevaõhtul, 18. detsembril kell 20 on kavas hinnaline arhiivipärl aastast 1990 - Eesti Raadio bigbändi kontsert Kustas Kikerpuu juhatusel, solistideks Silvi Vrait ja Arvo Pilliroog.
Raadio 2
Raadio 2 pühendab ringhäälingu 95. sünnipäevale erisaate "Ma kuulsin seda esimest korda raadiost". Saatejuhid Kristo Rajasaare ja Margus Kamlat uurivad kuulajate ja tuntud inimeste käest nende eriliste hetkede kohta raadio seltsis. Saade jõuab kuulajateni laupäeval, 18. detsembril kell 10-14.
Raadio 4
Raadio 4 alustas ringhäälingu tähtpäeva tähistamist juba septembris - igal reedel kell 14.05 on eetris saade "Говорит Таллинн". Külas on juba käinud endised kolleegid Urmas Liiv, Pekka Lehtonen, Toomas Velmet, Urmas Loit, Tiit Karuks, Raimo Aas ja Toivo Tootsen, Tiiu Mütt, Riina Eentalu ja Erki Berends, Ain Toots, Tiia Upine, Allan Roosileht, kolleegid ER raamatukogust ja paljud teised. Saade on järelkuulatav veebilehel r4.err.ee.
Juubelinädalal on kell 18.05 eetris muusikasaade "Нажми на PLAY", kus muusikat valivad raadioprogrammide peatoimetajad ja mitmed tuntud raadiohääled. Aastapäeval, 18. detsembril on pea terve raadiopäev kokku pandud arhiivipärlitest ja kuulda saab venekeelsete saadete toimetuse hääli läbi aastakümnete.
Eesti Televisioon
ETV toob 18. detsembril kell 21.35 vaatajateni erisaate "Raadiolainetel kroolides ja surfates. Esimene sajand." On teada, et esimest korda kuulati Eestimaal raadiot 1920. aastal ja esimene eestikeelne raadiosaade läks eetrisse 1924. aastal, regulaarse programmiga alustati 1925. aastal. Raadiosajandi väärikaks tähistamiseks kroolib Vahur Kersna läbi ajaloo, Erle Loonurm surfab aga ringhäälingu tänapäevastel lainetel.
Veebikanal Jupiter
Jupiter.err.ee pakub aastapäeva puhul avastamiseks väärtuslikku audiosarja esimestest ERR-i arhiivis säilinud salvestustest, mis pärinevad 1930. aastatest. Kuulajate ette tuuakse sellised haruldased salvestised nagu 1936. aastal tehtud intervjuu Kristjan Palusaluga Berliini olümpiamängudel, Felix Moori reportaaž Estonia teatrist aastal 1936, Felix Moori ja Hugo Lauri saade "Eesti tutvustaja" aastatest 1929-1931, Konstantin Pätsi kõne "Ikka ja alati tõsises hoos" aastast 1936, 1938. aasta raadiovõimlemine, esimene kuuldemäng "Kosjasõit" aastast 1941 jpm.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja