Ekspress Meedia väljaanded on sulgenud koroonalugusid puudutavate teemade kommentaariumid. Seda pole teinud aga Õhtuleht. Küll aga rõhutas Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, et kõik teemad pole vabalt kommenteeritavad.

"Kõik ei ole anonüümne kommentaarium," ütles Šmutov ja lisas, et mitmete lugude kommenteerimiseks peavad inimesed ostma endale väljaande digitellimuse.

Urmo Soonvaldi sõnade kohaselt oli märgata, et hetkel, mil nad sulgesid koroonalugude kommenteerimise, muutusid inimesed ka teisi lugusid kommenteerides viisakamaks.

"Inimestel on erinevaid teemasid, mis nende emotsionaalse valuläve ületab ja sunnib neid aeg-ajalt kirjutama sõnu, fraase, mõtteid või kujundeid, mis ei ole viisakad," rääkis Urmo Soonvald.

Soonvald leiab, et inimestel peab olema kaasarääkimise võimalus kõigis ühiskondlikes protsessides. Kuigi kommentaariumites võib olla palju negatiivsust, võib seal esineda ka positiivset tagasisidet.

"Probleem pole anonüümsus, probleem on sisu," ütles Urmo Soonvald. Soonvaldi arvates ei loe see, mis nime alt inimene ennast väljendab, vaid see, et ta võtaks enda ütlemiste eest ka vastutust. 

Digitaalses maailmas ei jää anonüümsed inimesed täielikult varju. Martin Šmutovi sõnade kohaselt ei taju anonüümsed kommenteerijad vastustust, kuid need inimesed on siiski võimalik kindlaks teha.

Martin Šmutovi sõnul soovivad nad kuulda tellijate arvamust. "Ma arvan, et nendel võiks mingisugune tagasiside vorm siiski olla." Samuti lisas Šmutov, et kommentaaridest võib saada ka vajalikku informatsiooni.

Urmo Soonvald meenutas juhtumit, kus tänu anonüümsele kommentaarile said ajakirjanikud teada Edgar Savisaare kandideerimisest kohalike omavalitsuste valimistel. See poleks olnud märkimisväärne, kui Savisaare elukoht oleks olnud Tallinn. Küll aga see nii ei olnud ning hiljem selgus, et poliitik on lasknud ennast sisse kirjutada Rotermanni kvartali korterisse.

"Neid lugusid on kümneid ja sadu ja võib-olla meie probleem on see, et me pole piisavalt ära kasutanud kommentaariumist tulevat informatsiooni," ütles Urmo Soonvald.

Kõik kommentaarid avalikkuse ette ei jõua

Ebasobivad kommentaarid vaadatakse läbi. Selleks kasutavad meediaettevõtted moderaatoreid ning tänapäevast tehnoloogiat. Soonvaldi sõnade kohaselt kustutatakse ühes kuus mitmeid tuhandeid ebasobivaid kommentaare.

Martin Šmutovi sõnul on Õhtulehes kasutuses robot, kes üritab aru saada ka kommentaari kontekstist. "Üks sõna ühes kontekstis võib tähendada midagi toredat ja teises kontekstis hoopis midagi muud," rääkis Šmutov.

Inimesed on kommentaare kirjutades leidlikud ning mõistavad, et arvuti võib välja valida ebasobivad sõnad. Urmo Soonvaldi sõnul on ettevõte alustanud protsessi, et muuta kommentaariumid puhtamaks.

Ainuüksi kommentaare loevad Urmo Soonvaldi sõnade kohaselt kuus ligikaudu 100 000 inimest. Soonvald leiab, et kommentaaride kirjutamine ja lugemine on mõningate inimeste jaoks võimalus tunda ennast ühiskonna osana. "Need inimesed on meie ümber ja me ei saa neid eemale lükata," ütles Soonvald.

Martin Šmutov lisas, et vastu tullakse ka allikatele. Kui inimene on avaldanud toimetusele soovi, et temaga seotud lugu ei kommenteeritaks, siis nii ka tehakse.