Tiina Park: mu elu pole olnud lilleline põld, kus koos liblikatega hõljuda
3. detsembril saab 80-aastaseks Tiina Park, kes on kõige kauem Eesti teleekraanil olnud inimene. Ta on saanud korduvalt eetrikeelu, elanud eksiilis, olnud kimpus ilulõikustega, matnud mehe ja poja, kuid hoolimata raskustest eluga edasi läinud.
Tiina Parki on eri ühiskonnakordade ajal kadestatud, kritiseeritud ja keelatud. Ta on 54 aastat kestnud karjääri jooksul kandnud kaotusi nii era- kui ka tööelus, aga suutnud teha üle 1000 saate. Tiina kinnitas "Pealtnägijale", et kavatseb jätkata, sest vanus on kõigest number.
Kolleegi ja tele-eksperdi Hagi Šeini sõnul on Tiina erakordne isiksus. "Erinev tavalisest, ta ei ole tuli tuha all, vaid tuli ise. See võib meeldida, aga võib ka mitte. Ta on väga ergas, tundlik, nõudlik ja professionaalne. Niisuguse ärksa loomuga. Kihvt naine!" ütles Šein.
Tiina sündis 3. detsembril 1941. aastal Tallinna haritlaste perre, kus oli kolmest õest keskmine. Viieaastasena sai tüdruk fotograafist isalt kingiks esimese kaamera Ljubitel, mis määras tema saatuse. Lõpetanud Tartu Ülikoolis legendaarse Juhan Peegli käe all ajakirjanduse eriala, pääses Tiina 1967. aastal tööle Eesti Televisiooni ja sattus üsna kohe kaamera ette koos teise tõusva tähe Mati Talvikuga saates "Kanal 13". Kiirelt alanud karjääri ähvardas aga järsk lõpp, kui Tiina tutvustas oma autorisaates Biitleid, Frank Zappat ja teisi lääne artiste, mis Tele- ja Raadiokomitee punastele tsensoritele ei sobinud.
"Ma tegin autoriprogrammi "Info" ja nemad ütlesid, et ei, sellist saadet ikka teha ei või, sest see on lääneliku eluviisi propageerimine ja nõukogude noorele sellist saadet vaja ei ole," rääkis Tiina. Saade lõpetati, Tiina lasti lahti ja talle anti eluaegne eetrikeeld. "Näe, aga siin ma nüüd olen!"
Töötas end uuesti üles
Ekraanilt eemaldatud Tiina alustas kaadri taga kõige madalamalt pulgalt ja töötas end üles assistendist kõrgema kategooria režissööriks. Aga ka siin tekitas probleeme ideoloogia. Näiteks juhtum 1980-ndate algul, kui salvestati populaarse Heli Läätse laulu klipp.
"Mõtlesime, et teeme nagu Hollywoodis. Me panime prožektorid põranda alla, Tiiu lõikas papist viisnurgad välja ja Heli Lääts käis nende peal. Ja kui me Moskvale selle saate saatsime, siis öeldi, et seda ei saa nad vastu võtta, sest viisnurksed tähed nõukogude inimesele on pühad, aga teie trambite nende peal," meenutas Tiina. Saade ei läinud kunagi eetrisse ja Tiina pidi tegema uue versiooni sileda põrandaga ja ilma tähtedeta.
Ainuüksi ETV arhiivis on 600 saadet, mille autoriks Tiina, lisaks ohtralt erinevaid väiksemaid lugusid. Assortiis on suuri portreesaateid kunstnikest, hulk noortesaateid ja üheksa kultuuridokumentaali. Kui Nõukogude Liidus algas perestroika, lõppes Tiina ekraanikeeld. 1988. aastal komandeeris ETV ta Moskvasse, kus toimus Yves Saint Laurent'i näituse avamine.
"Tegime Yves Saint Laurent'iga intervjuud ja äkki tunnen, et keegi taob mulle jalaga tagumikku ning sisiseb, et lõpetage ära, Kesk TV tahab ka intervjuud teha," rääkis Tiina. Kesktelevisiooni jäi aga pika ninaga ja Eesti televaataja nägi intervjuud maailmakuulsa moekorüfeega. Tiina oli tagasi pildil.
1975. aastal abiellus Tiina sotsiaalteadlase Andrus Porgiga ning võttis tema perenime. Kooselust sündis kaks last – tütar ja poeg. 1990. aastal sai teadlasest abikaasa tööpakkumise mainekas Ameerika ülikoolis ning Tiina ja kaks last otsustasid kaasa minna. Selmet jääda koju nautima professorist abikaasa positsiooniga kaasnevaid hüvesid, kandideeris Tiina Ameerika Hääle Eesti toimetusse.
Kultuurikokkupõrget koges Tiina mitmel moel. Esiteks, just Ameerikas vahetas ta perenime Pork ingliskeelses maailmas kenama Parki vastu. Aga teisalt sattus ta USA valitsuse rahastatud raadiojaamas veidrasse seksuaalse ahistamise afääri. Ühel päeval nõudis ülemus aru, miks käis Tiina tööl liiga avatud dekolteega.
Mitmekülgselt andekas
1994. aastal kolis Tiina tagasi kodumaale ja sukeldus kauboikapitalismi aastatel teleärisse. Tema ühenaise-produktsioonifirma asub Telemajas.
"Tiina oli ju üks esimestest, kes lõi oma sõltumatu produktsioonifirma ja see on kestnud 25 aastat. Vähesed naised on seda suutnud. Aga tänu Tiinale ja paljudele teistele on meie nii-öelda sõltumatu teletööstus alles ja ta on suutnud toota ikkagi suhteliselt kvaliteetset, hästi tehtud tarbe-televisiooni," rääkis Hagi Šein. Tiina sarnaseid talente on Šeini sõnul meil vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda. "Ta on universaal - produtsent, ajakirjanik, režissöör, monteerija, operaator."
Viimane veerandsada on olnud Tiina kõige viljakam periood, kui ta tegi tõsisemaid saateid ETV-s, aga ka puhast kommertsi Kanal 2-s. "Lapsed olid väiksed, ma kasvatasin neid üksi ja ma pidin teenima raha," ütles Tiina.
Naine intervjueeris staare, oli regulaarne külaline seltskonnasündmustel ning sattus ka ise kõmulehtede esikaantele, muuhulgas oma ilulõikustega. "Keegi ei kirjuta su saate kohta, vaid selle kohta, et kuule, kuidas sul nüüd juuksed on, ja kuule, kas su suu ei ole äkki pahasti värvitud. Vot sellest kirjutatakse. Ja see mind natuke kurvastab," tõdes Tiina.
Täna tuntakse Tiinat eeskätt reisisaadete järgi, kus keegi kuulus inimene viib vaataja endaga kaasa mõnda kaugesse maailma nurka. Kaasautorite-reisijuhtide rollis on olnud kokku kolmkümmend tuntud lavajõudu, kultuurikorüfeed või niisama avaliku elu tegelast. Kaasautorite seast on Tiina leidnud ka häid sõpru nagu Linnar Priimägi, kellega koos tehti nelikümmend reisisaadet.
Üks viimaste aastate kaastööline ja –teeline on näitleja Tambet Tuisk. "Tiina on sedasorti inimene, et kui sa pole temaga kohtunud, võib temast tekkida mingi kuvand, millel pole mingisugust alust. Mulle meeldib improvisatoorsus ja Tiinaga on seda väga palju," ütles Tuisk.
Naljakatest, kummalistest ja ohtlikest olukordadest reisisaate sünni käigus võiks teha omaette loo. Piisab, kui öelda, et produtsent Tiina Park on andnud nii altkäemaksu kui ka sattunud põgusalt vangimajja.
"Olen haidega ujunud, vanglast ei ole põgenenud, olen sealt ausalt välja saanud. Maroko Marrakechi vanglas andsin allkirja, et kõik politseijaoskonnas salvestatud materjali kustutan ära," rääkis Tiina.
"Mõned piirid ei ole tema jaoks piirid ja mõned seadused pole ta jaoks seadused. Kui on vaja lugu kätte saada, siis keskendub ta loole," ütles Tuisk.
Vanus ei heiduta
Saatus pole Tiinat hellitanud. Nullindate alguses jäi ta leseks, kümmekond aastat tagasi pidi matma poja, lahkunud on mõlemad õed.
"Minu elu ei ole olnud lilleline põld, kus liblikad hõljuvad ja mina koos nendega. Ma usun, et väga paljudel inimestel on elus probleeme olnud, aga nendest tuleb lihtsalt üle saada. Looja on meid loonud kõik erinevatena. Ühele on andnud imelise lauluhääle, seda mul ei ole. Ühele on ta andnud pikad siresääred, seda mul ka ei ole. Kolmandale on ta andnud näiteks võime pugeda, ka seda mul pole. Aga neljandale on ta andnud jõudu elada ja mulle on looja seda andnud küll," sõnas Tiina.
Tema legendi staatust kinnitab kasvõi, et ETV ajaloo väljanäitusel on talle pühendatud oma nurgake. Tiina võiks loorberitel puhata, ent nädalapäevad enne 80. sünnipäeva on ta järjekordse reisisaate montaažis, mis seekord läheb eetrisse Inspira kanalil.
Tiina sõnul ei ole vanusel elus mingit tähtsust, oluline on olla vaid terve. "Inimese vaimul ei ole iga ja ei oma tähtsust, kas oled kümne- või saja-aastane. Kui oled terve, on vanadus imekena, sest mõistust on natuke rohkem kui 20-aastaselt."
Toimetaja: Karoliina Tammel
Allikas: "Pealtnägija"