Tiina tütred Triin ja Martina peavad naljaga pooleks PÖFF-i nagu ema kolmandaks lapseks. Küll aga pole festival Tiina jaoks kunagi tähtsam olnud kui tema tütred. "See, kuhu ma jõudnud olen, on paljuski tänu lastele. Olen neilt saanud tohutult positiivset energiat," rääkis Tiina Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...".

Tiina eesmärgiks pole olnud teha karjääri, pigem on ta nautinud protsessi ennast. "Suur õnn, et olen saanud teha, mida kirglikult armastan. Olen filmi juurde jäänud, sest see hoiab hinge noorena. Tüdrukud on ennekõike need, kelle pärast olen seda teinud," sõnas Tiina.

Filmituhinasse on Tiina lapsed Triin ja Martina olnud kaasatud juba päris pisikesest saati. "Nad on koos filmiga üles kasvanud. Triin telemaja salvestusruumides, mõlemad pressikonverentsidel laua all. Igale poole olen neid kaasa vedinud, sest tahtsin lastega olla nii palju koos kui vähegi võimalik," tõdes Tiina. Et naise töö oli ka toona suuresti rahvusvaheline, reisis ta oma sõnutsi nagu mustlane lastega ringi - see oli pea ainus võimalus tütardega koos aega veeta.

Ilmselt tiivustas ema sellega laste filmientusiasmi - nii Triin kui ka Martina on PÖFF-iga seotud olnud ja aidanud festivali korraldada, Triin tänaseni. Ema sõnul pole ta filmi küll kunagi lastele peale surunud, ent see kindlasti soojendab ta südant, et tütred on sarnase tee valinud.

"Tänaseks olen ma ise nii palju PÖFF-iga töötanud, et kuidagi naljakas oleks mujale minna või midagi muud teha. Tunnen, et ma reedaks ka ema sellega, aga ta tegelikult teab, et mingil määral pean ka mina korraks ära käima, et pärast tagasi tulla," ütles Tiina tütar Triin Tramberg.

Tiina ise jõudis filmimaailma suure ringiga. Noore neiuna tundis ta end ühtmoodi tugevana nii reaal- kui ka humanitaarainetes, nii et ülikooli erialavaliku tegemine oli siis kohutavalt keeruline. Ehkki keskkoolis oli Tiinal ka filmiõpetus, ei saanud ta toona seda pisikut külge. "Kümnenda klassini teadsin, et lähen hoopis füüsikat õppima või äärmisel juhul matemaatikat. Siis aga läksin ülikooli lahtiste uste päevale ja sain aru, et ma pole sellisel kujul võimeline arvudele pühenduma," rääkis Tiina.

Tol ajal oli elementaarne, et pärast keskkooli mindi edasi õppima. Tiina läks selle asemel vanema venna kannustusel mägedesse. "Meil oli vanematega selle pärast päris suur tüli," meenutas ta. Tagasi tulles valis ta juhuslikult oma erialaks ajaloo. "Mõtlesin ruttu välja, miks mind ajalugu peaks huvitama ja läksin seda õppima. Seal oli õnneks professor, kes kukutas mu rõõmsalt läbi ja panin selle ukse igaveseks kinni," sõnas Tiina.

Viimaks sai Tiina koha filmilaenutuse Meedium toimetuses, kus tal avanes võimalus korraldada spordifilmide festivali. "See lõi mulle hoopis teise maailma ette. Festivali korraldamine oli nii põnev ja mõtlesin hiljem, et sain sealt mingi alateadliku tõuke." Ehkki vene keelt Tiina ei osanud, sõitis ta hiljem üheotsapiletiga Moskvasse kooli. "See oli armastus esimesest silmapilgust," ütles Tiina.

Nii Tiina kui ka Triin on pidanud elus nii mõndagi keerulist läbi elama, mis on pannud neid elu ja inimesi enda ümber rohkem hindama. "Mul võttis aastakümneid, et aru saada, mida tähendab piibli lause, et jumal armastab neid, keda ta paneb kannatama. Vahel on isegi kahju neist, kel pole elus midagi keerulist juhtunud, sest pärast seda õpid palju rohkem nägema ja aru saama. Elu värvid lähevad eredamaks. Hindad ja mõistad rohkem inimesi ning oled palju empaatilisem. Elu on rikkam, sest oskad hinnata hetke ja seda, mis sul on hästi," sõnas Tiina.