Pianist ja helilooja Rein Rannap sõnas, et ta jäi filmiga "Päris Rannap" rahule ja ta on tänulik ning õnnelik, et selline film temast tehti. "Lisaks sellele, et see on heas mõttes meelelahutuslik film, siis see avardab ka vaataja silmaringi, saab teada, kuidas ma muusikat teen, kui põhjalikult ma oma projekte ette valmistan, mõned mu muusikalised tõekspidamised ja naljakama poole pealt see, kuidas ma loen oma ema päevikuid."

Filmi režissöör ja tegevprodutsent Aleksander Ots kinnitas, et kui tema eelmise dokfilmi "Ott Tänak The Movie" puhul oli suur väljakutse, kuidas püsida kaameraga maailma kõige kiiremal mehel sabas ja näidata ära terve rallimaailm, siis "Päris Rannapi" suurim väljakutse on olnud kiskuda maha see mask ja näha päris Rannapit. "Me nägime, millise põhjalikkusega ta valmistub intervjuudeks, selles pole midagi halba, aga meie jaoks tundus, et me tahaks näha Reinu vahel spontaanselt küsimustele vastama."

Otsa sõnul oli filmi valmimise ajal ka hetki, kui tal tekkis küsimus, et äkki nad lähevad üle piiri. "Need on hetked, kui Reinul läheb seier punasesse, ta on ühe korra minu peale ikka karjunud ka ja toast välja jooksnud," tõdes ta ja lisas, et neil hetkedel mõtled, et see, keda ma portreteerin, on ikkagi maestro, keda ma väga austan. "Oma peas sa ju tead, et selles lõpp-produktis sa ei taha teha liiga, aga sa ka tead, et kui see protsess mööduks liiga ilusti, siis selleks tuleks üks imal asi, mida ise ka ei tahaks vaadata."

"Kui ma filmi saatetekstist esimest korda lugesin, et filmitegijate plaan on algusest peale olnud mult mask eest ära rebida, siis kui ma oleks seda varem teadnud, siis ma oleks püüdnud neid veenda sellest ideest loobuma," tõdes Rannap ja lisas, et tema ei usu, et tema mask erineks rohkem tema tegelikust näost kui teistel inimestel, eriti kunstnikel ja artistidel. "See on loomulik, et me hoolime oma kuvandist ja üritame jätta avalikkusele võimalikult hea mulje."

Rannapi sõnul kasutasid filmitegijad väga palju varjatud kaameraid. "Filmitegijad kasutasid trikke, et rabada mind ootamatult kaameratega, mille kohta ma ei teadnud, et need töötavad," selgitas ta ja mainis, et lõpuks said nad filmitegijatega ikkagi väga hästi läbi. "Seda ideed, et tekib mingi paljastus, mulle ei tutvustatud, seda ma nägin siis, kui film oli esimest korda mustalt kokku monteeritud ja seda mulle näidati."