Eestlaste perekonnanimed võeti raamatust või loomade järgi

Ajaloolane Fred Puss rääkis Raadio 2 hommikuprogrammis eestlaste perekonnanimedest ning nende ajaloolisest taustast. Kuigi algul määrasid perekonnanime talupoegadele mõisnikud, said inimesed hiljem endale uue nime raamatust välja valida.

Üldjuhul võeti perekonnanime eeskujuks talude nimetused. Kui seda parasjagu teha ei saanud, tuli ajaloolase sõnul heita pilk mõnele juhuslikule või läheduses paiknevale esemele. Näiteks saadi nimi mõne looma või linnu järgi.

Nimede valik sõltus palju mõisnikest. Leidus mõisahärrasid, kes käitusid oma hoolealustega hästi, kuid ka neid, kes olid talupoegade suhtes kiuslikud ja pahatahtlikud. "Eks see kajastus ka perekonnanimede valikus," rääkis Puss.

Üldjuhul pandi kehvemapoolsed nimed üksikutele meesterahvastele, kes ei abiellunud ja olid majanduslikult vaesed. Halvakõlalised nimed surid ajaloolane Fred Pussi sõnade kohaselt kiiresti välja, kuna ei kandunud järeltulevatele põlvkondadele edasi. Nii pandi inimestele nimeks näiteks Koer, Paks, Laisk ja Limukas. Sellised perekonnanimed said endale üldjuhul sulased ja vabadikud. Heakõlalised nimed teenisid endale välja talumehed, kellel oli perekond juba loodud.

Kuigi perekonnanime eeskirjad keelasid olemasolevate saksakeelsete nimede kasutamist, leidus siiski neid, kes seda tegid. "Tihti seda tehti või natukene moonutati. Näiteks perekonnanimi Takkenberg meenutab Saksa perekonnanime Stackelberg."

Selleks, et nimed kõlaksid eestipäraselt, lõid keeleteadlased Julius Mägiste ja Elmar Elisto soovitusnimestiku, milles oli esindatud ligikaudu 15 000 nimevalikut. "40 protsenti eestistatud nimedest võeti raamatust," ütles Fred Puss ja lisas, et oli tavapärane, et perekonna koosolekul istuti ühiselt laua taha ning otsustati, milline nimi endale võtta. Vahetada võis saksakeelset või halva kõlaga nime. 

Perekonnanimesid hakkasid talupojad ise kasutama alates 19. sajandi lõpust. Fred Puss näeb siin seost rahvusliku ärkamisajaga. "Kuigi nimed ei olnud mõnikord eestikeelsed, viitas perekonnanimi siiski vabale inimesele," ütles ajaloolane.

Eestis on väga palju haruldasi perekonnanimesid, mistõttu saab eristada, millisest piirkonnast nimi pärineda võib. Nii viitab perekonnanimi Kõiv, et tegemist on Võrumaalt pärit nimega, sest tähendab võru murdes kaske.

Kahjuks on keeruline määrata tuntumate perekonnanimede päritolu. Näiteks perekonnanimi Tamm levis laialdaselt üle Eesti ning esines vaid üksikuid kohti, kus seda nime ei kasutatud.

Toimetaja: Lisete Tagen

Allikas: "Hommik!"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: