"Mis on tõsi ja mille vastu vaielda ei saa, on see, et jaekaubanduses sularaha kasutamine väheneb," tõdes Roosve saates "Hommik Anuga" ja selgitas, et tegemist on küll aeglase vähenemisega, kuid see on kümne aasta jooksul märgatav.

"Samas on väga huvitav fakt, et ringluses olev sularaha, mida emiteeritakse, pidevalt kasvab," lisas ta. Seda on raske küll selgitada, aga üks võimalus on ka see, et inimesed säästavad rohkem sularahas.

"Kindlasti sularaha on n-ö oma loomuliku arengufaasi lõppetapis. Ma ei tea, millal see juhtub, aga ma olen sügavalt veendunud. Teoreetiliselt ja tehnoloogiliselt on need platvormid kõik maailmas juba olemas. Küsimus on siin riskide juhtimises, kokkulepetes, õiguslikes teemades," rääkis Roosve ja on kindel, et sularaha kadumisest võime rääkida juba lähimatel aastakümnetel.

Eesti Panka on jõudnud ka mitmeid kahjustada saanud rahatähti, mida inimesed soovivad vahetada. Kui sagedasemad probleemid seisnevad pesumasinasse pandud rahas või korstnalõõri peidetud säästudes, siis on ka juhuseid, kus tuleb vahetada ärasöödud seedimata rahatähti või metslooma pesas aastaid seisnud kupüüre.

Kõige rohkem võltsitud raha leitakse Euroopas Prantsusmaalt ja Hispaaniast, kuid valmistatakse seda enim Itaalias.