Telekunstnik Tiina Alver: mida erilisem stuudiokujundus on, seda parem
Aastakümneid telekunstnikuna töötanud Tiina Alverit innustab elu ja inimesed ta ümber. Selle inspiratsiooni pealt ongi ta loonud kujundusi paljudele saadetele ja telelavastustele.
40 aastat telekunstnikuna töötanud Tiina Alverile on ilmselt kõige erilisemaks projektiks olnud "Salu Juhan ja ta sõbrad", sest saade valmis naise noorusajal. "Me olime kõik noored ja paras punt koos. See lõppes ju kõik bussiõnnetusega ja jäi igati meelde," meenutas Alver.
Et tol ajal erilisi materjale telekunstniku tööks saada polnud, pidi Alver kodust ise oma riideid kaasa võtma. "Ruumid said enamus ehitatud stuudiosse. Saali lava oli päris ja üleval loosung, nagu vaja oli," rääkis ta. Ühtlase valguse saamiseks riputati üle stuudiolae valge kangas.
Võrreldes algusaegadega ei kasutata Alveri sõnul teles enam niivõrd valmisehitatud kujundusi. Nüüd tehakse palju tööd ära arvutiga. "Vanasti tegime kujundusi sitsiriidest ja puulippidest," meenutas naine.
Kõige keerulisemaks projektiks peab Alver "Eurolaulu". "Kui mul poleks seal nii head teostajat olnud, võinuks selle tegemine väga keeruliseks osutuda." Alguses salvestati saadet stuudios, edasi linnahalli laval. "Terve linnahalli lava oli vaja ära kujundada. Lõpuks see mõjus päris hästi," tõdes Alver.
Kunstnikuna ammutab Alver inspiratsiooni elust enesest. "Mis öösel magades pähe tuleb, seda teen," ütles ta. Ka inimesed naise ümber tiivustavad teda. "Kui saan stsenaariumi kätte, siis arutame selle lavastaja ja režissööriga läbi. Sealt inspiratsioon tulebki."
1991. aasta saate "Õhtul pimedal ja nõnda valgel" kujunduse jaoks kuulas Alver kodus tükk aega Alo Mattiiseni jõululaulude linti, kuni silme ette tekkis pilt lumisest linnast. "Lõpuks saimegi selle teostatud. Isegi lavamehed olid nõus olema lumemöldrid ja ülevalt lund laskma. Päris ilus tuli," tõdes naine.
Telekunsti jaoks mingeid suuri reegleid naise sõnul polegi. "Mida erilisem kujundus on, seda parem."