Hüpnotisöör Ants Rootslane: eestlane on sügava hingega

Foto: ERR/ Sten Teppan

Praegu on hüpnotisöör Ants Rootslase sõnul vabas ühiskonnas kasvanud inimestel ressurssi, et lahata teemasid, mis minevikus varjule jäänud.

Eesti tuntuim hüpnotisöör Ants Rootslane näeb inimestes ka kõige sügavamaid kihte. "Mind ei huvita pinnapealsus. Tahan teha selle sügava inimeseks olemise maailma nende jaoks lihtsaks ja arusaadavaks," rääkis ta Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...".

Antsu ema Kristiina Kärkkäneni sõnul on Antsul missioon, millest ta pole võib-olla isegi veel aru saanud. "Ants tundub algul pehmeke, kuid ta on tegelikult väga järjekindel ja suure südamega. Ta aitab inimesi," rääkis Kristiina.

Lapsena soovis Ants saada hoopis bussijuhiks, sest teda inspireeris üks tolleaegne bussijuht. "Ema viis mind lapsena bussi peale, mina ei tahtnud sinna minna ja karjusin. Bussijuht ütles emale, et järgmise kurvi peal rahuneb poiss maha," meenutas Ants. Ta ei tea isegi, miks ta maha rahunes, aga küllap oli selles roll muhedal bussijuhil. "Bussijuht tegi nalja ja pööras reisijatele tähelepanu vaatamata sellele, et ta oli roolis. Sain aru, et tahan ka selline olla - kurvad inimesed lähevad bussi sisse ja ma saan nende tuju rõõmsamaks teha," rääkis mees. Bussist sai Antsu jaoks midagi suuremat, kuid tõsi on see, et inimesed pöörduvad tema poole õnnetuna ja lahkuvad rõõmsatena.

Taastusprotsess nime kaudu

Omamoodi põnev lugu on ka Antsu nimega. Tema mõlemad vanaisad olid Antsud ja oma pere kolmandad lapsed. Ka Ants on Kristiina kolmas laps. Nimi pandi Antsu ema sõnul teadlikult, neid samu fakte arvestades. Ants ise aga esivanemate nimesid lastele panna ei soovita.

"See on ühelt poolt taastusprotsess nime kaudu - tuuakse välja suguvõsa traagikad," rääkis Ants ja kinnitas, et on nii oma töös kui eraelus selle mõjusid täheldanud. Tema sõnul võivad vanemad alateadlikult oodata lapsest midagi sarnast, nagu oli ta esivanem. "Lapsele pannakse suguvõsa lojaalsusest teatav programm."

Tugeva teoreetilise taustaga hüpnotisöör end esoteerikuks ei pea ja Antsu sõnul võib see nimetus teda hoopis madaldada. Ants ongi eestlaste seas hinnatud selle poolest, et suudab ühendada kaks maailma - müstika ja teraapia - nii peenelt, et piirid hägustuvad. "Ennustamine on minu jaoks meelelahutus, millel pole väärtust. Mind hämmastab, kuidas psühholoogiliste probleemidega joostakse nõidade juurde, kellel puudub psühholoogiline taust või väljaõpe inimeste toetamiseks," nentis Ants.

Ema Kristiinaga on Antsul tugev side. Massöörina töötanud naine võttis poja tihti tööle kaasa ja sealt sai Ants inimeste aitamise pisiku. Et ta aga 20-aastasena terapeudiks saab, ei osanud Ants toona aimata.

Kummaline suhe elektriga

Eriskummaliselt on Antsuga koolipoisipõlvest peale kaasas käinud teatav anomaalia igasugu elektrisüsteemidega. "Lapsena kooli minnes läksid pidevalt pirnid läbi, hiljem kärssas uus sülearvuti mu süles ära ja kolm kuud vanal autol põles elektrisüsteem läbi," rääkis Ants. Ka siis, kui mees tegeleb esoteerikaga või on sügavamal transis ning näiteks poodi satub, on kassaaparaadid üles öelnud. "Inimesed jäävad tardunult mulle otsa vaatama. Ma haaran neid hüpnootilisse energiasse," ütles ta ja lisas, et sõnadega sellele selgust leida on keeruline.

Avalik tähelepanu käib tihtipeale Antsu tööga kaasas, ometi pole see midagi, mida mees väga naudiks. "Ma pole kunagi tahtnud minna kõrgiks. Olen see sama lihtne mees Ants Kambjast," rääkis ta. Ta on õppinud hoidma ka piiri, sest kui kõiki inimesi endale ligi laseks, oleks see vahest liialt rõhuv.

Ants soovitabki kõigesse taolisesse skeptiliselt suhtuda, kui ise seda tunda pole saanud. "Olen inimestele öelnud, et te peate olema uurijad ja otsijad. Mis on ühe jaoks tõde, ei pruugi olla teise jaoks ja alati peab lubama endale avastada," sõnas Ants. Eestlane on tema sõnul sügava hingega ja ei ole täna enam nii skeptiline. "Mõistlik on uskuda siis, kui oled saanud mingi kogemuse või sinuga on midagi juhtunud".

Tema sõnul on praegu see aeg, kus peaks võimalikult palju minevikus toimunut korda tegema. "Tuleme sõjaajast ja oleme esimesed kaks põlvkonda, kes kasvanud vabas ühiskonnas. Meil on ressurssi töötada läbi teemad, mis on aastakümneid maha vaikitud," ütles Ants.

Toimetaja: Karoliina Tammel

Allikas: "Käbi ei kuku..."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: