Oma panuse kõrvitsapäeva ja kampaania toimumisse andis kokku 54 kooli ja lasteaeda. Nii koguti sellel aastal loomadele kokku veidi üle seitsme tonni aiasaaduseid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seitse tonni ongi paras kogus. Eelmisel aastal me saime üle kümne tonni kõrvitsaid ja siis seda jagus päris pikkadeks kuudeks, söömine oli loomadele sunniviisiline. Sel aastal, eriti kuna meie loomaaed nüüd uueneb ja meil mõned majad lammutatakse, ehitatakse uued asemele, siis meil lihtsalt ei ole nii palju ladustamise võimalust, nii et seekord palusime, et ainult lasteasutused üle Eesti tooks meile oma kõrvitsad," rääkis loomaaia loodushariduse spetsialist Darja Zubareva.

Hoolimata sellest leidus ikkagi ka teisi huvilisi, kes soovisid oma panuse loomaaia toetamisse anda.

"Saime hästi palju kirju, et palun laske ka meil midagi teile tuua. Nii et erakodanikelt me võtsime vastu ka kaks tonni selliseid köögivilju nagu peet ja porgand ja õunad ja kaalikad," ütles Zubareva.

Kõrvitsaid pakutakse erinevatele loomadele. Osad kasutavad neid mängimiseks, teised söömiseks. Nii on avastatud ka loomaaia asukate hulgas ootamatult kõrvitsaarmastajaid.

"Täna mina sain teada, et näiteks herilase viu sööb kõrvitsat. Ja herilase viu on röövlind, kes looduses sööb kas väikeseid imetajaid või herilasi, herilase vastseid, aga talle väga maitseb ka kõrvits. Tegelikult kõrvits maitseb ka meie jääkarudele näiteks. Miks jääkarud üldse algul said seda kõrvitsat aastaid tagasi, sest me kasutasime seda kui erksavärvilist kaussi. Toppisime selle kala täis, aga siis lihtsalt tuli välja, et nad söövad kõrvitsat ka," kirjeldas Zubareva.

Jääkaru oli ka üks loomadest, keda tuldi laupäeval loomaaeda kindla sooviga vaatama.

"Me tulime vaatama kõiki loomi, aga kõigepealt okassiga Ralfi, sest meil on samanimeline laps. Kahjuks siin nime aia peal ei olnud enam, aga üks neist kindlasti Ralf on," rääkis Kaia.

Kõrvitsapidu plaanitakse korraldada ka järgmisel aastal, mil tahetakse samuti piirduda väiksema koguse kõrvitsatega.