Oma kunstliku viljastamise lugu jaganud Maarja: loodan pakkuda tuge, mida ise otsisin
Maarja Kivioja ja Ergo Karu proovisid last saada, aga tulutult. Kuniks selgus, et ilma kunstliku viljastamiseta nad ilmselt jäävadki lastetuks. Nüüd on Maarja rase ja rääkis "Ringvaates", milline on olnud nende teekond selleni ja miks ta peab vajalikuks oma lugu jagada.
Kui seitse aastat tagasi selgus, et Maarja elukaaslane ei saa lapsi, siis järgnevate aastate jooksul selgus, et ta ka ise ei saa.
"Me pikalt mõtlesime, et vaatab, kuidas läheb, aega on," rääkis ta "Ringvaates". Ergo pöördus tollal ise arstile, sest sisetunne ütles, et midagi on valesti. Arsti diagnoos oli jahmatav.
"Ta saigi esimese testiga tulemuseks 0 protsenti terveid spermatosoide. See oli tema jaoks paras šokk. Me sõitsime Tartust koju. Üks hetk ta murdus, jättis auto tee äärde maha, istus põllu äärde maha ja põhimõtteliselt nuttis mu käte vahel."
Ergo alustas testitulemuse järel raviga pihta ja võttis mitmeid kuid antibiootikume ning selle järel tekkis ka väike protsent terveid spermatosoide, misjärel arst ütles, et nad võivad lapse saamist proovida.
Kui Maarja ise hakkas aasta alguses arstide juures käima, selgus, et tema ainus variant on kunstlik viljastamine. See eeldas Maarjalt enda mitu korda päevas süstimist, et stimuleerida munarakkude teket -- et tekitada superovulatsioon.
"Minul tuli neid hästi palju, aga vahel tulebki ainult üks-kaks. See on hästi individuaalne. Minul tuli 26." Tavapäraselt oleks üks-kaks munarakku. 26 munarakku tähendas, et tal kasvas ette väike kõht, mis arsti sõnul oli täiesti normaalne.
Maarja ja Ergo jaoks valmistati ette kümme embrüot. Arstid soovitasid küll Maarjal enne rasestamist puhata ja nad võtsidki suve vabaks ja läksid protsessiga edasi sügisel. Kuigi laual oli mitme embrüo siirdamine, siis soovitas nende kliinikum alustada ühega.
"Mitmikrasedus on riskirasedus ja nad ei tahtnud sellest alustada. Aga alati jääb lõpuks peale kliendi sõnaõigus ja käib koostöös arstidega. Aga meie otsustasime, kuna meil oli üks tubli suur embrüo, siis alustasime ühega."
Maarja märkis, et tema arsti sõnul õnnestub iga viies siirdamine. "See ei ole väga suur ja see, et meil see esimesel korral õnnestus, oligi tõesti väga "vau"."
Maarja nõustus, et see teema on väga isiklik ja kunstliku viljastamisega kaasneb palju häbi ja see on justkui tabuteema, aga kuivõrd ta seda teekonda alustades otsis ta ise lugusid sama protsessi läbinud inimestest ega leidnud neid, siis mõtles ta, et ehk tema Ergoga võiks oma lugu jagada.
"Muidugi, meil oli ka väga palju kahtlusi ja hirme. /---/ Ma loodan, et keegi teine saab seda tuge, mida mina tol hetkel otsisin. Kui sa näed kedagi seda päriselus ees tegemas, annab see omamoodi julguse ja toetuse kaasa."
Maarja ja Ergo teekonda saab jälgida nende Instagrami-kontol.
Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Grete Lõbu
Allikas: "Ringvaade"