"Tulilinnu" peaosatäitja: läksime sügavuti Nõukogude Liidu ajaloosse
Reedel esilinastub Eestis Peeter Rebase tõsielul põhinev debüütmängufilm "Tulilind", mis räägib kahe mehe vahelisest armastusest Nõukogude Eestis. Filmi üks peaosatäitjaid tunnistas, et talle on see osa ajaloost alati huvi pakkunud ja tõdes, et filmi jaoks tehtud taustauuring oli tõesti põhjalik ja nad läksid Nõukogude ajaloosse sügavuti.
Sergei osatäitja, kaasstsenarist Tom Prior ei teadnud Nõukogude armeest enne filmi tegemist eriti palju. "Mind on alati huvitanud vene kultuur ja Nõukogude süsteem. Olid propagandaplakatid, midagi õppisin koolis. See ajalugu oli ülipõnev," rääkis ta.
"Aga minna päris sügavuti. Kohtuda inimestega, kes ise teenisid Nõukogude armees ... Me vestlesime lennuväekomandöride ja ajateenijatega. Õppisime selgeks sõdurite rutiini, nii hästi kui suutsime," lisas Prior.
Romani osatäitja Oleg Zagorodnii märkis, et Nõukogude Liit kestis neli aastat tema lapsepõlvest ja ka tema isa teenis Nõukogude armees. "Kui isalt küsisin, et milline oli Nõukogude armee, vastas ta, et armee oli tore küll, aga parem, kui sa sellest ei tea."
Prior märkis, et ettevalmistusperioodil hakkasid and seda ajaloopeatükki aga paremini tundma õppima. "Läksime aina sügavamale. Hakkasime aru saama, mis on distsipliin, mida iga liigutus tähendab, kuidas tuleb toimida, kui oled leitnant või lihtsõdur. Õppisime seda kõike."
Priori sõnul oli taustauuring tõesti põhjalik. "Käisime Venemaal. Kohtusime Sergeiga, kes algse loo kirjutas. Kohtuda inimesega, keda filmis mängima hakkad, ja teda tundma õppida, see oli väga liigutav," tunnistas ta.
"Aasta pärast meie kohtumist ta suri. Käisime Peetriga ka Venemaal ta matusel. Mäletan, kuidas seisin kaunis vene õigeusu kirikus. Kirst oli minu ees. Tõotasin seal, et annan filmis endast parima tema lugu jutustades jätmaks pärandiks selle, kuidas ta soovib, et teda mäletataks," lisas ta.
Filmist rääkides tõdes Prior, et on palju, mis hinge läheb, seda eriti praeguse aja inimese jaoks. "Väga põnev oli teada saada, et oli seaduse paragrahv 121, mis ütles, et samasooliste suhete eest saadeti sunnitöölaagrisse. Põhimõtteliselt tähendas see, et sealt tagasi ei tule. See oli tolle aja karm reaalsus."
Zagorodnii märkis, et see võib meeldida ja seda võib vihata, aga igal juhul on see osa meie loost, osa meist. "Peame sellest õppima ja mitte iial samu vigu kordama."
Ta tõdes, et Nõukogude armees ja Nõukogude perioodis, nagu tema seda mõistab, juhtus see kõik inimestega süsteemi pärast. "Selles süsteemis polnud inimesi, vaid ainult süsteemi osad. Kedagi ei huvitanud, mida sa tundsid, tahtsid või armastasid. Lihtsalt pidid tegema, mida süsteem tahtis."
Rääkides sellest, kas geifilmis osalemine on tekitanud neile probleeme, tunnistas Zagorodnii, et teda on rünnanud organisatsioon nimega Mužskoje Gosudarstvo ehk Meeste riik.
"Nad hakkasid meid Instagramis ründama. Aga ma ei arva, et see on midagi tõsist. Ma ei riski millegagi. Elan Ukrainas. Elan oma endist elu. Käin vaid turvalistes kohtades, Eestis. Seal, kus inimesed on sõbralikud ja mitte agressiivsed nagu Venemaal," lisas Zagorodnii.
Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Hannes Hermaküla
Allikas: "Ringvaade"