Näituse kuraator Leif-August Kirs näitas "Terevisioonis" kolme erinäolist putukat, kes näitusel samuti esindatud on.

Esmapilgul puuoksa meenutav hiid-raagritsikas on aktiivne öösel, mil ta sööb lehti. Päeval putukas tukub ja proovibki välja näha võimalikult puuoksa sarnane. "Tema esimene ellujäämisstrateegia ongi jätta mulje, et ta pole elusolend ja teda pole mõtet süüa," selgitas Kirs.

Suurel putukal on rida teisigi kaitsemeetmeid - näiteks on ta võimeline röövloomale loovutama oma jäseme. "Kui ta on vastne, siis jalg taastub, kui aga juba valmik, siis enam mitte," rääkis mees. Lisaks suudab ritsikas teha hoiatavat häält oma tiibadega.

Kirs rääkis, et iga maailmas elava inimese kohta on vähemalt 300 miljonit putukat. Kogu nende töö tulemus avaldab suurt mõju maailmale. "Näeme metsas sadu ja tuhandeid taimeliike ning see on suuresti tänu taimi söövatele putukatele ja loomadele, kes hoiavad domineerivaid taimeliike kontrolli all," ütles Kirs.

Eestiski tuntud sajajalgsest on Aafrikast pärit hulkjalgne kordades suurem. Lülijalgse ülesanne on olla lagundaja. "Selline loom hoolitseb, et surnud taim ühel hetkel mullaks muutub," sõnas Kirs. Üsna abituna tunduva looma kaitsemehhanismiks on halvasti maitsev mürgine vedelik, mida hulkjalgne ohu korral oma lülide vahelt välja ajab.

Loomaaia koguperenäitus "Väikeste elukate elutähtsad ametid" on avatud 2022. aasta veebruarini.