Vasar märkis, et orkester kõlab ka uutes tingimustes väga hästi.

"Orkestris on siiski tööl professionaalid ja täisprofessionaalid, kes olid enne kaitseväeorkestris, on enamuses tulnud üle sõjaväeorkestrisse ja nii kaua, kuni nad seal töötavad, kõlab see orkester väga hästi."

Rääkides sellest, mis meeleolud orkestris valitsevad, tõdes Uuspõld, et see pole isegi pettumus, vaid solvumine.

"Mõni läks minema, mõni loodab paremat, mõni on juba käega löönud, et "ah, venitan kuidagi pensionini välja". Orkester kui tervik on lõhutud ja seda tuleb nüüd uuesti hakata ehitama."

Uuspõld märkis, et varasemalt sai orkestrant 1000 eurot iga kuu kätte ja kuigi see polnud ka suur summa, sai sellega arvestada. Aga nüüd saab arvestada poole väiksema summa, 500 euroga.

"See tundub kuulikindla töökohana," märkis Vasar, kelle sõnul on sõjaväeorkester nüüd sisuliselt üks sõjaväemuuseumi eksponaatidest.

"Inimesed on kindlasti palju haiget saanud. See on klaas pooltäis-pooltühi olukord. Kui kevadel öeldi, et meid koondatakse, siis me teadsime, et orkester kaob 1. septembrist üldse ära. Praegu jäi orkester sellisel kujul alles. See on platvorm, kust loodame, et läheb paremaks. Vähemalt oleme alles ja läheme edasi, vaatame, mis tulevik toob."

Omatulu teenimise võimaluse kohta märkis Vasar, et see ei tähenda, et taevasse oleks tekkinud nüüd teine päike või korraga kolm vikerkaart ning elus on ilus. "See on endiselt väga segane ja me katsume aru saada, mis võimalused meile annab ja mida see tähendab."

Samas ei tähenda see, et nad hakkaksid orkestriga pulmas, juubelil ja matusel väga tihti käima. "Tahaks teha ka suurt muusikat," märkis Vasar.

Esimene omatulu teenimise üritus on sõjaväeorkestril 3. novembril Tallinna kruiisisadamas koos politsei- ja piirivalveameti orkestriga, kus toimub uue Tallinki laeva ristimine.