Maarja Kangro: vastassugupoole pseudonüümid pole midagi uut
Hispaania kirjandusmaailm sattus kaosesse, kui selgus, et kirjanikunime Carmen Mola taga ei peitu mitte naine, vaid kolm meest. Maarja Kangro käis "Ringvaates" rääkimas vastassoost kirjutajanime võtnud autoritest.
"Keegi ei teadnud, kes see Carmen Mola täpsemalt on," mainis Kangro. Kangro sõnul ei ole talle nime taga peituvad mehed väga tuntud.
Carmen Mola nimi sündis meestel arutelu käigus. Kirjanikud soovisid, et nimi oleks lihtne ja kergesti hääldatav. Väidetavalt oli üks meestest välja pakkunud nime Carmen. Sõna "Mola" viitab hispaania keeles lahedusele. Nii sündiski nimi Carmen Mola. Kangro sõnul on kolm meest öelnud, et nad peitusid nime, mitte naisidentiteedi taha.
Vastassugupoolte nimede taha peitumine ei ole väga märkimisväärne. "Minu jaoks, et naise nime taga peitub mees, mehe nime taga naine, ei ole väga suur sensatsioon," rääkis Maarja Kangro.
Maarja Kangro sõnul on tehtud eksperimente, kus naiskirjanikud saadavad kirjastusse käsikirju nii naise kui ka mehe nime alt. 2015. aastal tehtud eksperimendis selgus, et naiste nimede alt esinevad kirjanikud saavad kirjastuselt vähem jaatavaid vastuseid.
"Ringvaates" rääkis Maarja Kangro kirjanikest, kelle nimi pole teada või kes varjuvad vastassugupoole nime taha. Nii näiteks tõi Kangro välja Itaalia kirjaniku Elena Ferrante mõistatuse, kus inimesed ei tea, kes nime taga tegelikult peitub.
Maarja Kangro tõi välja, et ka eestlastest kirjanike seas on leidnud vastassugupoole pseudonüümide kasutamist. Nii on näiteks kirjanik Eduard Vilde kasutanud pseudonüümi Tiiu Tasane ja August Kitzberg kasutanud varjunime Tiibuse Mari.
Eesti naiskirjanikest on meessoost pseudonüümi nime all esinenud näiteks Kersti Merilaas, kelle pseudonüüm oli Indrek Paas. Samuti on Aidi Vallik avaldanud luuletusi varjunime Ats alt.
"See on täiesti mõistetav, kui inimene tunneb, et tema identiteet tegelikult naise nimega nii hästi kokku ei lähe," sõnas Kangro.
Toimetaja: Lisete Tagen
Allikas: "Ringvaade"