Murru vangla endine vang: emotsionaalne pinge oli vanglas suur
Murru vangla elust rääkis "Ringvaatele" endine vang Andres Sarapuu, kes on endise elu jätnud trellide taha. Nüüd teeb Sarapuu vanglaekskursioone ning räägib vangide elust sotsiaalmeedias.
Kuritegelikule teele sattus Andres Sarapuu juba nooruspõlves. Esimest korda sattus ta vanglasse kakluste ja röövide pärast. Sellele järgnesid narkootikumide tarvitamised ja muud kuriteod. Kokku on mees vanglates veetnud 17 aastat.
"Vangla oli omaette riik riigis," mainis Sarapuu ja lisas, et vanglas olid inimesed, kes erinesid teistest ning sealne kohanemine oli keeruline.
"Ma tean neid asju läbi ja lõhki," mainis Sarapuu, kes nüüd räägib vanglatrellide taga kogetud elust nii Facebookis kui ka TikTokis.
Vanglas olid kehtestatud omad seadused, mida vangid pidid järgima. "Kui sa ikka varastad teise vangi tagant, siis sul elu enam lihtsalt ei ole."
Üheks vangla ebameeldivamaks kohaks peab Sarapuu kartsa, kuhu võis rikkumiste korral sattuda kuni 45 päevaks. "Sul ei tohtinud olla midagi peale kruusi, lusika ja hügieenitarvete." Samuti oli kartsas keelatud ilukirjandus.
Murru vanglas oli ka oma hierarhiline jaotus. Täpsemalt koosnesid vangimajad kuuest eluplokist, mis kõik omasid vangide jaoks tähendusi.
"Kaardimängu võlg oli auasi," rääkis Sarapuu ja selgitas, et kui inimene ei maksnud ära kaardimängu võlga, sattus ta esimesse elamuplokki, kus paiknesid nii-öelda allalastud. Samuti suundusid sinna inimesed, kes varastasid teiste vangide tagant või olid pealekaebajad.
"Allalastutega ei tohtinud midagi koos teha," rääkis Sarapuu. "Neid ei tohtinud isegi kätega lüüa. Võis ainult jala või kaikaga lüüa." Hierarhiline jaotus oli vanglas Sarapuu sõnul ühiskassa pärast, mida soovisid kõik vangid kaitsta. "Ühiskassa oli vangidevaheline eelarve ja seda oli vaja kaitsta."
Sarapuu tõdes, et pärast nii pikka vangistust, on tagasi pärisellu naasmine keeruline. Viimase karistuse alguses sai mees aga aru, et enam ta vanglasse sattuda ei soovi. Vanglatrellidest on Sarapuul möödunud nüüdseks viis aastat.
"Emotsionaalne pinge oli vanglas suur," mainis mees ning hirmu pakkusid ka vangla kõrval paiknevad tuhamäed, kuhu ähvardati kaasvangid matta. "See hirm oli reaalne."
Nüüd loodab mees, et tema sotsiaalmeedia videod ja peagi ilmuv raamat suudavad hoida ära noorte tee vanglatrellide taha. "Kui ma saan sajast inimest ühele inimesele head teha ja hoiad teda sealt eemale, siis on minu eesmärk täidetud."
Toimetaja: Lisete Tagen
Allikas: "Ringvaade"