Toidukohtunik Marge Tava on hobikorras loonud toiduteavituskanali Fuudish, milles informeerib keerulistest ja tavainimesele tundmatutest toidu koostisosadest.

"Fuudishi eesmärk on teha toit läbipaistvamaks," ütles naine "Vikerhommikus". Marge lõpetas hiljuti pika karjääri ja tundis, et tahab oma ellu muutust. "See pole mu töö ja keegi mulle palka ei maksa," tõdes ta ja lisas, et tegu on hobiprojektiga, millega ta siiski hommikust õhtuni tegeleb.

Algul jagas Marge oma teadmisi vaid sõpradega, aga kuna huvi valdkonna vastu kasvas, tegi ta kanalid avalikuks. "Tellimuste järjekord on nii pikk ees, et mul on pooleks aastaks tööd," rääkis Marge.

Hiljutised uuringud näitavad, et inimene sööb aastas keskmiselt kaheksa kilogrammi selliseid aineid, mida keha ei suuda töödelda ega omastada. Tõenäoliselt ei tekita lisaained väga suurt peavalu neile, kel tugev immuunsus ja tasakaalustatud elu, kes liiguvad palju ja söövad puhast toitu. Riskigrupis on Marge sõnul kindlasti lapsed.

Maikuus käis naine Tallinna turul maasikaid ja arbuuse nitraaditestriga kontrollimas. Kui arbuusi nitraadikogus kilogrammi kohta võiks olla 60, siis turul oli Marge sõnul see suurusjärk 500. "Nitraadid peegeldavad tihti, et kasutatud on pestitsiide".

Küll aga võib suurem nitraadisisaldus tähendada ka seda, et muld, kus vili kasvanud, on lämmastikurohke ja ilm päikesevaene. "Tihti on ka mahekaupluste toodetes suhteliselt kõrge nitraadisisaldus, mis tekib väetiste alternatiive kasutades," selgitas toidukohtunik.

Peagi keelustatakse Euroopa Liidus ka titaandioksiid, mida Marge uuringu järgi kasutatakse Eestis üsna palju. "Seda võib leida majoneesist, Eestis valmistatud kookide seest, pulgakommidest, isegi luksusliku välimusega käsitöökommidest ja Eestis valmistatud kodujuustust," rääkis naine. Tegu on valge toiduvärviga, mille toitudes kasutamist survestab Marge sõnul tarbija ise. "Kui kodujuust oleks tänu krevetilisandile hallikas, siis inimesed kahtlustaksid, et see on halvaks läinud," ütles naine ja tõdes, et peaksime tarbijatena harjuma sellega, et lisaainete vabad toidud ei näe alati väga head välja.

Aastaid turundusega tegelenud Marget häirib enim, kui pakend jätab tootest väära mulje. "Tihti maksab pakend pool või isegi rohkem toote omahinnast. Sellega eksitatakse ostjat," tõdes ta. Naise sõnul ei kehti reegel, et odavam toode on tingimata halvem. "Lugege etikette ja ärge usaldage vaid toote esiküljel olevaid lauseid. Keegi sinna valeinfot ei kirjuta, aga annaks jumal, et vähendatud suhkru asemel poleks tootesse pandud näiteks aspartaami," tõi naine näite. Ta innustab igasugu madala rasva- ja suhkrusisaldusega tooteid poes hoolikalt valima. "Keha töötleb suhkrut palju kergemal moel kui aspartaami."