Noa restorani peakoka Tõnis Siiguri sõnul on tegemist väga tähtsa auhinnaga restoranimaailmas. Siigur on ise ka organisatsiooniga seotud, kui ta 2000-ndates hindas Euroopa regiooni restorane.

"Eesti restoranid ei ole piisavalt tuntud, et sinna nimekirja pääseda," tõdes Siigur "Ringvaates". Mehe sõnul on Eestis kindlasti sama tase olemas ja restoranid seda ka vääriksid. "Me ei kuulu nendesse organisatsioonidesse." Kui mõnel Eesti restoranil oleks näiteks Michelini tärn, siis muutuks Eesti Siiguri sõnul koheselt ka maailmale nähtavaks. Paraku on seda bürokraatiliselt keeruline saavutada.

Restoranide edetabeli kõrgeimal kohal on Taani restoran Noma, kus Siigur ise ka mõni aeg tagasi söömas käis. "Tol hetkel oli see vaieldamatult maailma number üks restoran," meenutas mees. Restoran asub Kopenhaagenis ja pakub ümberkaudsest kohalikust toorainest valmistatud põhjamaiseid roogi.

Ka teisel kohal asub Taani restoran. Siiguri sõnul on restoran Geranium tase omaette. Kusjuures tegutseb seal ka Eestist pärit kokk.

Kuuenda koha restoranis Frantzen veetis Siigur lausa üheksa tundi. "See pikkus ei olnud taotluslik, meil oli lihtsalt nii hea olla," sõnas kokk. "Seal ei pane tähele ühtki segavat faktorit. Kõik inimlikud vajadused lahendatakse iseenesest. Nad kõnnivad piltlikult öeldes sinu mõtetest kaks-kolm sammu eespool," kiitis ta.

Restoran Frantzen asub Stockholmis, selle käekiri on Siiguri sõnul mõjutatud prantsuse tehnikast, samas on sel tugev mõjutus ka Jaapanist.

Mees avaldas, et restorani menüü maksis veidi alla 400 euro inimese kohta. "Me jätsime sinna kõige rohkem raha maha. Hindasime ka seda, kas meil on rahast kahju või mitte ja palju me neile töö eest kohapeale jätame," sõnas ta ja lisas, et kokku läks restoranis veidi üle tuhande euro inimese kohta.

Siiguri sõnul oli enne koroonaperioodi peale tema enda restoranide veel vähemalt viis Eesti restorani, mis võiks viiekümne maailma parima restorani hulka kuuluda.