Laura Vilbaste pakub teenust inimestele, kes vajavad abi lemmiklooma hoidmisega. Vilbaste sõnul on tüüpilisemad juhtumid siis, kui inimesed sõidavad puhkusele või tööreisidele. Lemmikloomade hoidmise teenusel tuleb kas hoidja lemmiklooma koju või loom hoidja juurde.

Laura Vilbaste on MTÜ Pesaleidja vabatahtlik olnud üheksa aastat. 2014. aastal otsustas Vilbaste võtta enda esimese hoiukassi. "Võtsin enda koju koduta looma, kelle eest ma hoolitsesin," rääkis Vilbaste ning mainis, et tänu hoiukassi võtmisele, hakkasid ka sõbrad ning tuttavad märkama Laura loomaarmastust. Nii hakkas Laura Vilbaste esialgu hoidma sõprade loomi ning kolm aastat tagasi jõudis mõttele, et võiks teenust pakkuda ka laiemale ringkonnale.

Kõiki loomi loomaarmastaja Laura hoiule siiski ei võta. "Agressiivseid loomi üldiselt ei võta. Ma pean mõtlema ka enda tervisele ja heaolule," rääkis Vilbaste ja lisas, et loomad võivad käituda omaniku juuresolekul teisiti kui üksinda.

Vilbaste sõnul leidub nii neid loomaomanikke, kes ootavad hoiuteenuse pakkujalt esmaste ülesannete täitmist. Näiteks jalutuskäik ja toitmine. Järjest enam on loomaarmastaja sõnul tekkinud ka neid omanikke, kes soovivad teenuselt midagi rohkemat, näiteks loomaga mängimist. "Tundub, et loomapidamiskultuur hakkab kasvama," mainis Vilbaste.

"Ma arvan, et ma näen natukene seda paremat poolt," kommenteeris Vilbaste lemmikloomade seisu Eestis ja lisas, et hoiuteenuse abil kohtub ta pigem inimestega, kes peavad erilist hoolt enda lemmiku üle. "Lemmikloom on luksus." Küll aga tõdes Vilbaste, et MTÜ Pesaleidja ridades näeb ta ka loomade märksa kurvemat seisu. "Paljud loomad on päris halbades tingimustes olnud või elanud."

Lisaks kasside ja koerte hoidmisele pöörduvad Laura Vilbaste poole ka teistsuguste lemmikloomade omanikud. Nii on Vilbaste pidanud hoidma näiteks kilpkonni, tšintšiljasid ja küülikuid. "Kilpkonnaga käisime õues jalutamas," mainis Vilbaste. Samuti hoolitseb Vilbaste ka lillede eest.